Shylock on mu nimi

Оглавление

Howard Jacobson. Shylock on mu nimi

Üks

Kaks

Kolm

Neli

Viis

Kuus

Seitse

Kaheksa

Üheksa

Kümme

Üksteist

Kaksteist

Kolmteist

Neliteist

Viisteist

Kuusteist

Seitseteist

Kaheksateist

Üheksateist

Kakskümmend

Kakskümmend üks

Kakskümmend kaks

Kakskümmend kolm

Viies vaatus

Tänuavaldused

Отрывок из книги

On üks neid parem-olla-surnud-kui-elus-päevi, mida Põhja-Inglismaal veebruarikuus ette tuleb, kui maa ja taeva vaheline ruum on kui pelk postkastipilu, millest igritseb valgust, taevas ise seletamatult labane. Lava, mis ei sobi tragöödiale isegi mitte siin, kus surnud lebavad vaikselt. Kalmistul on kaks meest, kes tegelevad südame kohustustega2. Nad ei tõsta pilku. Neis paigus tuleb ilmastikuga võidelda, kui sa ei taha, et jant sind endale nõutaks.

Just sellise heitluse märgid on sööbinud esimese leinaja näkku; see on keskealine ja ebakindla hoiakuga mees, kes kõnnib mõnikord, pea ülbelt püsti, ent tõmbub teinekord küüru, nagu loodaks, et teda ei nähta. Ka tema suu tõmbleb ja viib eksiteele, ühel hetkel kõverduvad tema huuled irves, järgmisel vajuvad pehmelt lahti ning on muljumise vastu niisama kaitsetud nagu suvised puuviljad. See on Simon Strulovitch – rikas, raevukas, kergesti solvuv filantroop, kelle ind kord puhkeb, kord raugeb, kellel on väärikas kahekümnenda sajandi juudi kunsti ja vanade piiblite kogu, kes armastab kirglikult Shakespeare’i (kelle annet ja hooplevat sefardi juudi väljanägemist võis selgitada vaid sellega, nagu Strulovitch kunagi arvas, et näitekirjaniku esivanemad muutsid kord ära oma nime Shapiro, kuid nüüd pole Strulovitch selles enam kindel), on Londoni, Manchesteri ja Tel Avivi ülikooli audoktor (Tel Avivi ülikool on veel miski, milles Strulovitch kindel ei ole) ja kelle tütar kipub ülekäte minema. Nüüd, kus leina-aasta on lõppenud, on Strulovitch siin, et vaadata üle kivi, mis pandi hiljuti tema ema hauale. Ta pole selle aja kestel ema kohusetundlikult leinanud: ta oli liiga hõivatud kunsti ostmise ja laenutamisega, liiga hõivatud fondide ja annetuste või „heategevusega”, nagu tema ema seda uhkelt ja murelikult nimetas (ta ei tahtnud, et poeg end raha jagamisega tapaks), liiga hõivatud mõtetega arveteklaarimisele, liiga hõivatud tütrega, kuid ta kavatseb selle heaks teha. Parem poeg olla jõuab alati.

.....

„See nali ei tulnud niikuinii välja. Sul ei tule ükski nali välja.”

„Kuidas on selle naljaga, milles arst käsib Moishe Greenbergil masturbeerimise lõpetada?”

.....