Mälestused

Оглавление

Ilmar Raamot. Mälestused

Saateks

I

Eessõna

Tartu Reaalkoolis

Tallinna Peetri Reaalkoolis 1917–1918

Vabadussõja esimesed kuud soomusrongil

Esimesed päevad Eesti Vabariigi Sõjakoolis

Teenistus ohvitserina

Tartu ülikoolis

Berliini Põllumajandusülikoolis

Ülenurme mõisas

Ühinenud Põllumeeste ja Väikemaapidajate Kogude peasekretär

Johan Laidoneri värbamine riigivanema kandidaadiks

II

Sissejuhatus

Lühiandmeid mälestuste II osas esinevatest organisatsioonidest ja nende juhtivate isikute nimed

VI Riigikogu valimiste ettevalmistus ja Ühinenud Põllumehed

Vaikiv ajastu Eestis

Nõukogude Liidu esimene okupatsioon Eestis

Saksamaal 1941

Saksa mundris

Tagasi Eestis

Eesti Omavalitsuse teenistuses

Отрывок из книги

On raske leida mõnd ajaloolõuendit, millele oleks maalitud rohkem olulist ja isiklikult Eesti ajaloos kogetut kui Ilmar Raamoti mälestusteraamatud, mis on nüüd esimest korda avaldatud ka Eestis. Paguluses tulid need välja kahes jaos. 1975. aastal ilmunud „Mälestused I” käsitlesid autori tähelepanekuid kuni 1933. aastani. „Mälestused II” nägid ilmavalgust 1991. aastal vaid paar nädalat enne Eesti iseseisvuse taastamist ning need hõlmavad perioodi Konstantin Pätsi riigipöördest kuni autori lahkumiseni Eestist 1944. aastal. Raamot suri 1991. aasta detsembris, kolm ja pool kuud pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

1900. aastal sündinud Ilmar Raamot pärines ühest silmapaistvaimast Eesti perest. Tema isa Jaan Raamot oli Liivimaa kubermangust valitud Riigiduuma saadik (1911–1917), hiljem Maapäeva liige ja Ajutise Maavalitsuse esimees, ehk siis üks meie riigi loojatest. Ema Mari Raamot oli Naiskodukaitse ja Kodutütarde asutaja ning omal ajal ja tingimustes eesti naisliikumise olulisimaid eestvedajaid.

.....

Selles vanuses olid meie tutvused õrnema soo juures kaunis kesised, kuid otsus oli, et need, kellel need on olemas, kutsuvad ka oma tuttava tütarlapse peole. Üks meist, kellel tollal oli juba väike kuramaaž ühe kena näitsikuga, oli Artur Sirk ja nii oli ka tema daam peol. Mulle on jäänud meelde isegi selle tütarlapse nimi. Tollal kehtinud politseitunni pärast kestsid peod hommikuni. Kui see siis lõppeks saabus ja öine liikluskeeld oli lõppenud, leiutas keegi meist, et oleks tore minna Lasnamäele varajast kevadhommikut nautima. Haarasime ideest kinni ja varsti olimegi Lasnamäel. Seal Lasnamäe serval siis jalgu kõlgutades ja nautides avarat vaadet merele, tegi üks meist ettepaneku, et ilusaks ja sobivaks lauluks oleks üldtuntud laul, mis algab sõnadega:

Laulu refrään on:

.....