Soome lahe õed
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Imbi Paju. Soome lahe õed
Tänusõnad
ESIMENE PEATÜKK
Süüdistuste taak
Austa oma isa ja ema
Suurriigi varjus
TEINE PEATÜKK
Piiririikide naiste võrgustik turvatunde loomiseks
Soome lotta’d laias maailmas
Soome lotta’de ja Eesti naiskodukaitsjate koostöö algus
Kuidas tegutseda maailmas, mida juhivad mehed?
Aino Kuusinen Eesti riigi hävitamiskatse tunnistajaks
Piiririikide võrgustiku loomise katsed
Poolakate hirm saab tõeks
Viimane rahusuvi 1939
KOLMAS PEATÜKK
Noore lotta kiri Pariisi
Naiste märgistamine ja poliitiline häbi
Soome lotta’d tembeldati, Eesti naiskodukaitsjad hävitati
Luule vaikne lohutus
Kui osavõtlikkus ununeb
NELJAS PEATÜKK
Sild üle lahe
Emotsioonide geopoliitika
VIIES PEATÜKK
Mõistmise maastikud
Praegune hetk kujundab minevikku
KUUES PEATÜKK
1939. aasta sügis Eestis
Müüsite end maha!
Tapamasinad piiravad Eestit
Löök merelt, maalt ja õhust. Kõik purustada
„Õnneliku Eesti” lõpu algus
Sõjaväebaaside leping ja kultuurišokk
Eesti vene naised ohuks Nõukogude süsteemile
Punaväelaste ostupalavik
Suhete halvenemine Soome Talvesõja eel
Lendlehed ja propaganda
Endine Eesti naiskodukaitsja Erika Nivanka ja Talvesõja meeleolud
Eestis paiknevad Nõukogude lennuväeüksused Talvesõjas
Baltimaade okupeerimine, laagrid tuhandetele vangidele
Poliittöö ja ajupesu Nõukogude sõjaväelaste hulgas
Uut olukorda raske mõista
SEITSMES PEATÜKK
Väikerahvaste murelik aeg maailma ajakirjanduse pilguga
Soome juuditar, endine lotta Hanna Eckert: meid ümbritses ebamäärane ohutunne
Jakobi mälestus ärkab ellu
Ühe lotta mälestuskild Saksa okupatsiooni aegsest Eestist
KAHEKSAS PEATÜKK
ÜHEKSAS PEATÜKK
Balti riikide okupeerimise meisterlik tehnika
Balti ajaloo sada tähtsat päeva. Eesti riiklikust järjepidevusest
Eesti ja Soome saatuse sarnasus
Ajaloo must kast
Kasutatud kirjandus
Отрывок из книги
Tänan kõiki, kes on aidanud ja toetanud mind selle raamatu kirjutamisel ja ajaloo mõtestamisel, et saada aru, mis juhtub inimesega, kui võimule pääseb inimkonnas ja üksikisikus peituv pime pool. Ja et mõista meie elu haavatavust ning kaardistada ellujäänute lummuse ja valu nappe võite, kui sõprus, rahulolu ja õnnehetked muutuvad haruldaseks, kuid ometi aitavad edasi elada ja teadvustada, et valusast minevikust tervenemine võtab aega ja et aeg neist asjust rääkida on just praegu, kui minevik endast aeg-ajalt valusalt märku annab.
Olen tänulik ajaloolastele Tiina Kinnunenile, Aigi Rahi-Tammele, Seppo Myllyniemile, Heino Arumäele, Andres Kasekampile, Agu Pajurile, Ivo Juurveele ja Tõnu-Andrus Tannbergile, sotsioloog Sari Närele, arstile ja psühholoogile Heino Noorele, kirjandusteadlasele Leena Kurvet-Käosaarele ja prof Tiina Kirsile.
.....
Naisorganisatsioonide põhieesmärk oli eelkõige murda ajalooline tava, et naise koht on seotud kolme K-tähelise saksa sõnaga: Kinder-Küche-Kirche (lapsed, köök ja kirik).
Mari Raamoti mälestustest loeme, et 1931. aastal hakkas meestest koosnev Kaitseliit naiste avarat põhikirja piirama. Uuest põhikirjast oli käinud ebameeldiva nõudmisega läbi Kaitseliidu õigus panna Naiskodukaitse vastuvõetud otsustele veto.
.....