Soome lahe õed

Soome lahe õed
Автор книги: id книги: 655645     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 706,44 руб.     (7,02$) Читать книгу Купить и читать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: История Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2012 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949489305 Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

„Soome lahe õed” on psühhoajalooline teos, mis annab hääle külma sõja ajal tekitatud vaikusele ja juhib tähelepanu ka sellele, kuidas minevikusündmuste mõju pärandub edasi järgmistele põlvkondadele. 1940. aasta suvi. Kevadel on Soome sõlminud Nõukogude Liiduga rahulepingu ja Talvesõda on seljataga. Eesti riik on pakkunud sõjas kannatanud soomlastele mitmesugust toetust ja abi. Eesti kodutütarde Rannamõisa puhkekodusse saabuvad sõjavapustustest toibuma Soome kodutütred ehk väikesed lotta’d. Keset nende puhkust Eesti okupeeritakse. Soome tüdrukutest Lailast ja Annikast saavad selle tunnistajad. Eestit ootab peagi küüditamine ja terror, mis tabab ka Eesti naiskodukaitsjaid. Naisteorganisatsiooni juhid jagavad Eesti ohvitseride saatust, peagi pärast okupatsiooni jõustumist nad hukatakse. Teisel pool lahte keelatakse pärast sõda ka Soome lotta’de organisatsioon Lotta Svärd, mille omaenda riik tembeldab Nõukogude Liidu nõudel fašistlikuks. Uks kahe maa vahel sulgub. See sügavalt inimlik teos räägib Soome ja Eesti saatusest, milles on rohkem sarnast kui erinevat, ning Euroopa naisteorganisatsioonide koostööst sõdade ärahoidmise nimel. Kahe väikese riigi tavaliste inimeste elu ja ajalugu kulgeb kõrvuti suurriikide võimupoliitika masendavate pööretega. Kirjanik ja režissöör Imbi Paju ei kasuta ajaloolaste keelt, vaid kirjutab kui ajakirjanik ja esseist. Soome välisminister Erkki Tuomioja, kelle teostega Imbi Paju oma teoses „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” polemiseerib ja kellega ta on kahe maa valusaid ajalooprobleeme lahanud avalikus väitluses, kui teos 2011. aastal soome keelde tõlgituna esmakordselt ilmus, on tõdenud, et Imbi Paju raamat on suurepärane kultuuriajalooline ja tänuväärse teemaga teos. ÜRO eriesindaja Elisabeth Rehn on öelnud, et Imbi Paju on olnud oma loominguga maailmas suurepärane Eesti kultuurisaadik. 2010. aastal anti Imbi Pajule Eesti välisministeeriumi kultuuripreemia.

Оглавление

Imbi Paju. Soome lahe õed

Tänusõnad

ESIMENE PEATÜKK

Süüdistuste taak

Austa oma isa ja ema

Suurriigi varjus

TEINE PEATÜKK

Piiririikide naiste võrgustik turvatunde loomiseks

Soome lotta’d laias maailmas

Soome lotta’de ja Eesti naiskodukaitsjate koostöö algus

Kuidas tegutseda maailmas, mida juhivad mehed?

Aino Kuusinen Eesti riigi hävitamiskatse tunnistajaks

Piiririikide võrgustiku loomise katsed

Poolakate hirm saab tõeks

Viimane rahusuvi 1939

KOLMAS PEATÜKK

Noore lotta kiri Pariisi

Naiste märgistamine ja poliitiline häbi

Soome lotta’d tembeldati, Eesti naiskodukaitsjad hävitati

Luule vaikne lohutus

Kui osavõtlikkus ununeb

NELJAS PEATÜKK

Sild üle lahe

Emotsioonide geopoliitika

VIIES PEATÜKK

Mõistmise maastikud

Praegune hetk kujundab minevikku

KUUES PEATÜKK

1939. aasta sügis Eestis

Müüsite end maha!

Tapamasinad piiravad Eestit

Löök merelt, maalt ja õhust. Kõik purustada

„Õnneliku Eesti” lõpu algus

Sõjaväebaaside leping ja kultuurišokk

Eesti vene naised ohuks Nõukogude süsteemile

Punaväelaste ostupalavik

Suhete halvenemine Soome Talvesõja eel

Lendlehed ja propaganda

Endine Eesti naiskodukaitsja Erika Nivanka ja Talvesõja meeleolud

Eestis paiknevad Nõukogude lennuväeüksused Talvesõjas

Baltimaade okupeerimine, laagrid tuhandetele vangidele

Poliittöö ja ajupesu Nõukogude sõjaväelaste hulgas

Uut olukorda raske mõista

SEITSMES PEATÜKK

Väikerahvaste murelik aeg maailma ajakirjanduse pilguga

Soome juuditar, endine lotta Hanna Eckert: meid ümbritses ebamäärane ohutunne

Jakobi mälestus ärkab ellu

Ühe lotta mälestuskild Saksa okupatsiooni aegsest Eestist

KAHEKSAS PEATÜKK

ÜHEKSAS PEATÜKK

Balti riikide okupeerimise meisterlik tehnika

Balti ajaloo sada tähtsat päeva. Eesti riiklikust järjepidevusest

Eesti ja Soome saatuse sarnasus

Ajaloo must kast

Kasutatud kirjandus

Отрывок из книги

Tänan kõiki, kes on aidanud ja toetanud mind selle raamatu kirjutamisel ja ajaloo mõtestamisel, et saada aru, mis juhtub inimesega, kui võimule pääseb inimkonnas ja üksikisikus peituv pime pool. Ja et mõista meie elu haavatavust ning kaardistada ellujäänute lummuse ja valu nappe võite, kui sõprus, rahulolu ja õnnehetked muutuvad haruldaseks, kuid ometi aitavad edasi elada ja teadvustada, et valusast minevikust tervenemine võtab aega ja et aeg neist asjust rääkida on just praegu, kui minevik endast aeg-ajalt valusalt märku annab.

Olen tänulik ajaloolastele Tiina Kinnunenile, Aigi Rahi-Tammele, Seppo Myllyniemile, Heino Arumäele, Andres Kasekampile, Agu Pajurile, Ivo Juurveele ja Tõnu-Andrus Tannbergile, sotsioloog Sari Närele, arstile ja psühholoogile Heino Noorele, kirjandusteadlasele Leena Kurvet-Käosaarele ja prof Tiina Kirsile.

.....

Naisorganisatsioonide põhieesmärk oli eelkõige murda ajalooline tava, et naise koht on seotud kolme K-tähelise saksa sõnaga: Kinder-Küche-Kirche (lapsed, köök ja kirik).

Mari Raamoti mälestustest loeme, et 1931. aastal hakkas meestest koosnev Kaitseliit naiste avarat põhikirja piirama. Uuest põhikirjast oli käinud ebameeldiva nõudmisega läbi Kaitseliidu õigus panna Naiskodukaitse vastuvõetud otsustele veto.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Soome lahe õed
Подняться наверх