Kevadveed

Оглавление

Ivan Sergeevich Turgenev. Kevadveed

KEVADVEED

Отрывок из книги

Elu rõõmsamad aastad,

õnneajad on need –

.....

Nina oli neiul pisut suur, kuid ilusa kullinokajoonega, ülahuult katsid õrnad tumedad udemed; see-eest näovärv oli ühtlane ning läiketu, täpselt nagu elevandiluu või piimjas merevaik, lainjate juuste helk nagu Allori «Juuditil» Palazzo Pittis – ja eriti kaunid olid silmad, tumehallid, must kant silmaterade ümber, suurepärased, võidutsevad silmad – isegi nüüd, mil ehmatus ja mure olid tumestanud nende sära… Saninile meenus tahtmatult imekaunis maa, kust ta tuli… Aga ka Itaalias ei olnud ta midagi seesugust kohanud! Neiu hingas harvalt ning ebaühtlaselt. Ta näis kogu aeg ootavat, kas ehk hakkab tema vend hingama.

Sanin jätkas poisi hõõrumist, kuid ei silmitsenud mitte üksnes neiut. Ka Pantaleone omapärane kuju köitis tema tähelepanu. Vanamees oli üsna väsinud ja lõõtsutas. Iga kord kui ta harjaga lükkas, hüpatas ta ning ähkis kiunuvalt ja higist märjad pikad juuksesalgud kõikusid raskelt kahele poole nagu suure taime juured, mis vesi on alt ära uhtunud.

.....