Оглавление
J. B. Handley. Kuidas peatada autismiepideemia
TÄNU JA TUNNUSTUS RAAMATULE „KUIDAS PEATADA AUTISMIEPIDEEMIA?”
Sissejuhatus
ESIMENE OSA. Valed vaktsiinide ja autismi kohta
ESIMENE PEATÜKK. Autismiepideemiat pole olemas?
TEINE PEATÜKK. Vaktsiinid on „ohutud ja efektiivsed”
KOLMAS PEATÜKK. Teadus on kivisse raiutud
NELJAS PEATÜKK. Tasu ei ole rahas mõõdetav
TEINE OSA. Tõde vaktsiinide ja autismi kohta
VIIES PEATÜKK. Arenev teadus ja vaktsiinidest põhjustatud autism
KUUES PEATÜKK. Vaktsiinid põhjustavad autismi – õiguslik alus
SEITSMES PEATÜKK. Tuhandete perede sarnased lood
KOLMAS OSA. Epideemia peatamine
KAHEKSAS PEATÜKK. Nad oleksid meile öelnud
ÜHEKSAS PEATÜKK. Järgmised sammud – 12 ettepanekut
KÜMNES PEATÜKK. Ravi ja taastumine
Epiloog
Tunnustused
Autorist
Отрывок из книги
Kui olime värskelt abiellunud, teadsime abikaasa Lisaga, et tahame kolme või nelja last. Plaanisime iga kahe aasta järel lapse saada ning siis edasi vaadata, kuidas me end pärast igat uut ilmakodanikku tunneme. Meie esimene poeg Sam sündis 1999. aastal Berkeleys Californias ning 2001. aasta esimeses pooles hakkas perekondlik elu tasapisi rutiini vajuma. Mõistsime, mida lapsevanemaks olemine tegelikult tähendab. Unetud ööd olid tavapärane nähtus. Meie isiklikud hobid taandusid uute prioriteetide ees. Kohtingud ja romantika jäid haruldaseks. Kuid kaosest hoolimata ja kõiki takistusi trotsides leidsime, et on aeg pereliikmete arvu suurendada.
Jamisoni ilmaletulek võttis oodatust kauem aega. Kui ta lõpuks 2002. aasta augustis sündis, oli ta oma vanemast vennast pisut üle 33 kuu noorem ning „graafikust” umbes aastakese maas. Mind valdas uskumatult suur õnnetunne. Kaks poissi, kes on teineteise jaoks alati olemas! Ees ootasid maadlusmaratonid, jagatud spordirõõmud ja eluaegne kamraadlus. Ma ei jõudnud ära oodata, millal saan nendega seda rõõmu jagada. See oli eufooriline aeg.
.....
Enesekindlate ja lootusrikaste lapsevanematena õppisime tundma autismi biomeditsiinilist ravi. See tähendab, et ravitakse autistlikul lapsel esinevaid sümptomeid, näiteks unehäireid, ärritunud soolestikku, toiduallergiaid või korduvaid kõrvapõletikke. Istusime külg külje kõrval oma arvutite taga ja uurisime Lisaga kõike, mis võiks aidata meie Jamisoni päästa. Meie noorem poeg oli saanud kaheaastaseks ja lootus tema paranemisele ei olnud meis veel täielikult kustunud. Tal läks järjest paremini. Võiks ju arvata, et Jamisoni tervise paranemine tekitas meis ekstaasi ning teatud mõttes see nii oligi, kuid meid vallanud tunded olid palju keerulisemad. Nägime, kuidas kõik dr Mielke ennustused täide läksid ja Jamisoni tervis paranes. Korraga hakkas kaduma usk sellesse maailma, mida me arvasime end tundvat. Kuidas said autismiekspertide arvamused üksteisele nii vasturääkivad olla? Kuidas sai UCSFi arstidel olla täiesti ükskõik, et kõigest 30 miili kaugusel tegutsev arst aitas lastel autismist taastuda? Miks need arstid omavahel ei suhelnud, ei jaganud ideid, kogemusi, informatsiooni?
Mõttest, et dr Mielke ning sajad teised DAN!-i arstid võisid eksida, oli isegi raskem taluda teadmist, et tegelikult on neil õigus. Kas vaktsiinid olid põhilised katalüsaatorid autismiepideemia käivitamisel? Kas me tõesti ise tegime seda? Tehtud kahju tegelikud mõõtmed on hoomamatud. See teema kerkis üles korduvalt. Kohtasime väga intelligentseid lapsevanemaid, arste ja teadlasi, kes kinnitasid, et nii see on. Tundus, nagu eksisteeriks kaks erinevat reaalsust. Peavoolumeedia on maalinud meile pildi, kus sõgedad ja meeleheitel lapsevanemad otsivad, kelle poole näpuga näidata ning keda oma lapse probleemides süüdistada. See aga pole ei õige ega aus ning veelgi vähem aitab see meie lapsi. 15 aasta jooksul olen kogenud üllatust ja hämmingut väidete üle, mida prominentsed teadlased, arstid, poliitikud ja lapsevanemad on öelnud vaktsiinide ja autismi vahelise seose kohta. Inimeste arv, kes tõde teavad, on Jamisoni diagnoosimisest saadik tohutult kasvanud. Paljud pidid nende teadmiste puudumise pärast valusat hinda maksma ja oma lapse vaktsineerimisjärgset regressiooni pealt vaatama. Paljud neist kõrgelt haritud ja intelligentsetest inimestest on mulle öelnud: „Ma ei oleks seda kunagi uskunud, kui see poleks minuga juhtunud.”
.....
