Punased

Оглавление

Jaak Valge. Punased

EESSÕNA

SISSEJUHATUS. ÜLE LÄVE. Nähtus

Uurimisseis, probleemiseade, allikad

I MARKSISM KLASSI- JA KODUSÕJAS NING EESTIS

Marksism maailmasõjas

Komintern sõjas kodanlusega

Mittekommunistlike marksistide koondumine. Viimased maailmarevolutsiooni üritused

Maailmarevolutsiooni kaugenemine. Kommunism ja sotsiaaldemokraatia kodusõjas

Eesti ühiskonna käärimine ja marksism

II EESTI KOMMUNISTID EESTI ISESEISVUSE VASTU

Revolutsioonide ja Saksa okupatsiooni ajal

Iseseisvussõja ajal

Viktor Kingissepa juhtimisel esimestel rahuaastatel

Eesti kommunistid Moskva ülalpidamisel ja teenistuses

Jaan Anvelti juhtimisel

III VASAKSOTSIALISTID KOMINTERNI LÄVEPAKUL

Esseeride periood

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste partei EKP lahingupaarilisena

Vasaksotsialistid reisil tõotatud maale

EISTP surmaheitlus

IV REVOLUTSIOON KIRJANDUSE JA POLIITIKA VAHEL

Andresen – vasakpoolne imelaps

Johannes Semperi revolutsiooniline esteedinoorus

Johannes Vares-Barbarus sõjas jumala, sakslaste ja eestlastega

Tarapita

Johannes Vares-Barbarus: vastu müüri

Nigol Andreseni punane noorus

V AGRESSIIVSE MARKSISMI LÜÜASAAMINE EESTIS

Riigipööre Eesti kommunistide peades

Riigipöörde ettevalmistamine Moskva juhtimisel

Kokkuvarisemine

1. detsembri needus

Kommunistide allakäik

Sotsiaaldemokraatia võidukäik

VI INTELLEKTUAALIDE MARKSISM

Moskva kultuuripoliitika Eestis

Andresen kujuneb teadlikuks marksistiks

Johannes Semperi ebakohanemine Eestis

Johannes Vares-Barbarus: Olen puhtkommunistlikule seisukohale jõudnud

Andresen noorsotsialistide ideoloogi ja juhina

VII MARKSISM-LENINISM KUI OOPIUM

Kommunism kui poliitiline religioon

Eesti „päriskommunistide“ usk

Eesti intellektuaalide marksism

Allikad ja kirjandus. Arhiivid. Balti arhiiv Stockholmis (BA)

Eesti Raadio Arhiiv

Eesti Riigiarhiiv (ERA)

Eesti Riigiarhiivi Filiaal (ERAF)

Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (KM EKLA)

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Arhiiv (TLÜAR Arhiiv)

Tallinna Linnaarhiiv (TLA)

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (UTKK)

Vene Föderatsiooni Riiklik Arhiiv (GARF)

Vene Föderatsiooni Sotsiaalpoliitilise Ajaloo Arhiiv (RGASPI)

Vene Föderatsiooni Välispoliitika Arhiiv (AVPRF)

Käsikirjad, intervjuud ja teated. Käsikirjad

Intervjuud ja teated

Publitseeritud allikad, teatmeteosed ja statistikakogumikud

Uurimused

Отрывок из книги

Johannes Vares-Barbarus 1910. aastal Pärnus.

Elsa Lell 1910. aastal Soomes.

.....

Sarnase argumentatsiooniga jätkab Oras oma 1948. aastal Londonis esma­ilmunud raamatus. Ta kirjutab, et Vares-Barbarus oli oma retoorilistes ja kirglikes luuletustes piitsutanud kõikvõimalikke tõelisi ja kujutletud pahesid Eestis ning mujal mittebolševistlikus maailmas, mis küll ei takistanud tal elamast luksuslikku elu: „Ta oli üks neist eriti häälekatest sotsialistidest, kes praktikas ei hoolinud sellistest „kodanlikest sentimentaalsustest“, kui osavõtt teiste inimeste kannatustest: ta oli tunnistanud „maailmarevolutsiooni“ ebamääraseks, kuid kõrgeks eesmärgiks.“[32]

Orase arvates oli Varese käsitlus poliitikast ebakindel, ja võimalik, et ta ei mõistnud täielikult, missugust häbiväärset saatust sõbrad idast talle sepitsevad. Kuid teati, et Vares-Barbarus, Maksim Unt ja Nigol Andresen olid juba mõnda aega varem tegutsenud venelaste heaks. Semperi ja teised temasugused salongi­kommunistid liigitab Oras küünikuteks. Semperil oli õnnestunud püsida heades suhetes kõikide valitsuste ja parteidega. Punasel aastal eitas Semper rahulikult iga oma varem kirjutatud või lausutud sõna, mõistis hukka lääneliku tsivilisatsiooni, kaasa arvatud oma rahva, „ja ülistas alandlikult ning ülevoolavalt nelja ainukest maailma sündinud geeniust: Marxi, Engelsit, Leninit ja Stalinit, ennekõike Stalinit“. Kuid Oras väidab, et nendesugused olid erandid, rahva hoiak oli üksmeelne, välja arvatud umbes tuhat kommunisti ja kaasajooksikut.[33]

.....