See ja teine

Оглавление

Jaan Kaplinski. See ja teine

Prometheus ja Tuhkatriinu

Inglased ja prantslased

Valitsejad ja alamad

Eelarvamused ja eetika

Ökoloogia ja ökonoomika

Silmad ja mõistus: mõistuse ökoloogiast

Eluteadusest ja elukirjeldusest

Putukad ja inimesed

Muinasjutud ja tõelus

Metslane ja barbar

Zhuangzi ja Wittgenstein. Üks paralleel

Ida ja Lääs

Tsivilisatsioon ja barbaarsus

Reustauratsioon ja revolutsioon

Bolševikud ja müstikud

Öö ja ilm

Karu ja Kristus

Kurat ja Vanapagan. Etüüd religioni ökoloogiast

Kurat ja Metakurat

Ilmumisandmed

Отрывок из книги

1969. aastal tõlkisin Andre Gide’i jutu Halvasti aheldatud Prometheus, mis Loomingu Raamatukogus ka ilmus ja arvatavasti nüüd juba samahästi kui ununenud on. Nähtavasti oleks meie lugejale Gide’iga tutvumiseks paremini sobinud mõni teine, lihtsama koega teos, kasvõi Pastoraalne sümfoonia, millest vist kord algas minu tutvus Gide’iga.

See tutvus algas kuskil viiekümnendate aastate lõpul ja on mulle olnud kuidagiviisi oluline. Gide’i peaprobleeme on vabadus ja põhiveendeid see, et inimene on küllalt tugev taluma pühaks peetud institutsioonide, moraali ja usu kadu. Sajandi alguse Prantsusmaal oli palju püüdeid ja pürgimusi kindlate traditsiooniliste väärtuste poole. Ilmnes nagu väsimust kõikumisest väärtuste vahel, mis kõik olid liiga üksteise sarnased, kõik liiga tühised, et väärida pühendumist. Prantsusmaal saavad kuuldavaks natsionalistid, katoliiklased, ihaletakse keskaega ja kuulutatakse jäika dogmaatikat. Mida XIX sajandil vaevalt oleks söandanud teha mõni tuntud kirjanik, seda teeb XX sajandil Paul Claudel. Noorust, kes ei taha usku ja isamaad pühaks pidada, süüdistatakse juurtetuses. Kõiges selles on seda, mida katoliiklased on kutsunud sacrificium intellectus – intellekti ohverdamine – ja mida psühholoog Erich Fromm hiljem nimetab escape from freedom – pagemine vabadusest (või vabaduse eest). See, et paljud inimesed tunnevad end suures valikuvabaduses halvasti, on tuntud tõde. Igaüks meist on kindlasti tundnud veetlust loobuda arutlemast-valimast ning võtta vastu otsus, teha midagi, mida soovitab käepärane autoriteet, on see siis ema, naine, raamat, raadio või mingi muu instants. Prantsusmaa intellektuaalidel oli selline autoriteet katoliku kirik, kes alati rõõmuga oli valmis vastu võtma otsustamise vaevast ja kõige suhtelisusest väsinud olendeid. Kirikust saab alguse ka sellist valikuvõimaluste välistamist, kiriku põlisautoriteedile usaldumist propageeriv ja põhjendav filosoofia, mille nurgakive on väide, et inimene ei ole loodud suuteliseks iseseisvalt, ilma kiriku kaudu temani ulatuva ilmutuse abita oma elu elama, tarvilikke valikuid valima. Inimene peab laskma end juhtida. Kui peenemalt öelda, on küsimus vaid selles, kelle juhatust inimene aktsepteerib, kas õige kiriku oma või võltsi ja petliku ilma oma. Viimasel puhul võib eksinud inimene ise arvata, et ta ei lase end kellelgi juhtida, tegelikult aga sammub ta surma ja kuradi lõas. Katoliiklikult vaatekohalt on inimese vaimne iseseisvus ikka ainult illusoorne ja selle kuulutamine igal juhul kahjulik ning eksitav.

.....

Ent kõigele vaatamata mõjub Tuhkatriinumäng mulle millegipärast lootusrikkalt, sisaldab midagi, mida ei ole Gide’i täiuslikumalt ja lõpetatumalt komponeeritud teoses. Tuhkatriinumäng oleks nagu omamoodi sünnitrauma kajastus, kujutades aruka inimese esimest reageeringut sellele, et Haldjat ei ole ja ühe lohutavkindla tõe asemel on terve müriaad tõdesid, losse, printse ja tuhkatriinusid. See inimene ei saavutanud midagi, mida ta tahtis saavutada. Ta näib maailmale alla vanduvat, lahkudes lossist oma saatjaskonnaga, nagu etikett ette näeb.

Printsi juhtumised “Tuhkatriinumängus” on kuidagiviisi analoogilised nendega, mida läbis mõtleja ja otsija vaim antiikajal. Alustati veendumuses, et kari jumalaid tegeleb kõigi maiste asjadega, jagab inimeste vahel õigust, abistab ühtesid ja takistab teisi. Nii veel Homerosel. Hiljem asendub see usk tõdemusega, et jumalad on inimsaatuse vastu ükskõiksed, neid polegi või on nende teod ja tahtmised meile mõistetamatud. Nii stoikud, epikuurlased ja teised nendetaolised. Uusplatoonikutega tipnev vool seevastu arendas emanatsiooniteooria, mille järgi meie, valguseosakesed, asume algvalgusest väga kaugele pimedusse eemaldunud maailmas, mis on meile kuri. Säärasesse uusplatoonilis-gnostilisse malli mahub ka Prints.

.....