Оглавление
Jaan Lausing. Mees, kes jäi ellu. Taadu
Sissejuhatavaid märkusi
Varjukangelased
Sõit külma põrgusse
Väikemehe salasoov
Torm Kastolatsis
Vanaperemees Karl Lausing
Päev Metsakuru talus
Mulle meeldis talupidamine, mitte kool
Kastolatsi kiriku kellad
Ühe talu tuhat tööd
Salapüügil kolonelleitnant Asmusega
Salme elu ainuke õnnelik aeg
Meie veski oli üle küla
Maapoisi esimene Tallinnas-käik
Vana Karli vimkad
Vägivalla pealetung
Kuperjanovi abi Rudolf Riives
Herman Riives – jurist, keda ei olnud enam vaja
Lõbusad päevad leeris ja ehal käies
Suveõhtu Lill Helga manu
Sakslased tulid sisse väga kiiresti
Vestlus Jakobi ja Aitaga Mustvees
Sakslane hakkab taganema
“Olete arreteeritud...”
Jäime koju värisema ..
„Kui vangist välja saame, võtad mu tütre endale naiseks.“
Tartu KGB 3. vangla kamber nr 10
Ülekuulamine
Sõit külma põrgusse
Paul Holvanduse palvekiri võimudele
Juhan ja Adele Riives
Lähemal ajal tuleb suur sõit ..
Ema küüditati, vennal õnnestus peituda
Tühjadega pihkudega hirmutavasse maailma
Elu ja surm NORILLAG-is 45
Orjatöö virmaliste taustal
Elada võib ka Norilskis
Norilski laager mässab
Käik mööda mälestuste rada
Surmalaagri trahviisolaatorid
Lähedased naasevad Siberist
Nõukogude võimu suurim kuritegu
Siberis asumisel
Ühiselamu porduelu
Eesti tüdruk otse Maglakovas
Isa kutsub koju
Ema ei tunne poega ära
Uue elu algus Ilmatsalus
Üle küla sapukas
Virutamine ja sigade kastreerimine
Saima unistus oma majast
Talude tagastamine
Tervisehädad
Tulesäde, tütar Maimo
Kui peres on viiulimees ... Heldur Jõgioja
Kangelane langeb
EPILOOG. Viimne läkitus
Arhiividest Mari Lausingu ja Jakob Karnioli kohta
Arhiivid Karli kohta
Lehekülgi Saima Riivese päevikust
Mamma ja tema loomad
Töökaaslased meenutavad
От личной трагедии к глобальной надежде: книга о жизни, силе и любви
“The Man Who Survived. Taadu”
Отрывок из книги
See kirjatöö on pühendatud Taadu otsestele järeltulijatele Karoliinele, Maria Elisabethile, Helgale, Karlile, Lucasele, Frederikule, väikesele Jaanile, Frankile ... ning kõigile inimestele, kel ei olnud isiklikku võimalust kuulata Taadu lugu otseallikast.
Järgnevatel aastatel hakkasin oma vanaisa juba teadlikult intervjueerima, minnes teemadega laiemaks ning küsimustega üha rohkem ja rohkem detailidesse. Nii said linti Jaani lood Wabariigi ajast, II maailmasõjast, Norilski sunnitöölaagrist ning asumiselt Siberi taigas, aga ka pere loomisest ja tööst Tartu näidissovhoosis. Lisaks Jaanile intervjueerisin ka tema abikaasat, minu kallist vanaema Saimat, Jaani õde Salmet ja vend Jakobit ning teisigi. Ajakirjaniku kogemusega Ester tuli appi, et intervjueerida mu ema, onu Uunot ja mamma-taadu töökaaslasi.
.....
Mõisavalitseja, kes Vene sõjaväeteenistuse ajast oli harjunud kuuletuma silmapilkselt, ei viitnud sekunditki, vaid haaras varnast oma mantli ja läkiläki ning kadus tuisu sisse.
Vahepeal kohale tõtanud köögiteenijad kutsusid kohale turske koka, kes mõisaproua käsul viis Mari külalistetoa voodisse. Üheskoos vabastati tüdruk üleriietest. Mari lõtv keha ei näidanud muud elumärki peale selle, et oli tulikuum. Proua Elfriide, kes oli põetamisasjus kodus, katsus Mari laupa, kohendas patju pea all ning laskis tuua kausi veega ja rätiku, et kasta tüdruku õhetavat palet.
.....