Jantsa kalaraamat

Оглавление

Jaan Tangsoo. Jantsa kalaraamat

SAATEKS

VASTUSETA JÄÄV KÜSIMUS

TULE TAEVAS APPI!

JANTSA KOLMAINSUS

PEA EI VÕTA LIHTSALT KINNI

INNOVAATILISEST LAPSEPÕLVEST

RASKE HAIGUS

INIMKOPRAD TEGUTSEMAS

NÕUKAAJA KALAPÜÜGIVARUSTUS

MÖÖDA LASTUD VÕIMALUS

ISSANDA LOOMAAED ON KIRJU

JOKKARID

MÕISTUS POLE OMA TEHA

KURJAD MAAOMANIKUD

INTERMETSO

EI SAA ISEENDAST JAGU

ÕNNETUS EI HÜÜA TULLES

INTERMETSO

VETO

IGAÜHELE OMA

INTERMETSO

MILLEGA JA KUIDAS PÜÜDA HAUGE

VÄIKSED NII JA SUURED NAA

KUST NAD TEAVAD

SALAPÄRASED HOOVUSED

HÄDA KORRAL SAAB KA NII

HAAVLITETA PARDIJAHIST

PARDINUHTLUS JA TEISED TIIVULISED

HAUGITOIDUD MITMEL VIISIL

LEEMEL ON MITU NÄGU

LAUSA USKUMATU

INTERMETSO

LATIKAS ON VAHVA KALA

PULMATRALL VIIB ARU PEAST

VEEL ÜKS VAHVA KALA

TÕEL ON MITU TAHKU

NAISTERAHVAL MITU NÄGU

KOGREPÜÜK ON TORE

MÜSTILINE LUGU VÕRUMAALT

VEEALUSTEST VALITSEJATEST

SEADUSED ON TÄITMISEKS

EI VÕI OLLA

INTERMETSO

POLEGI NII LIHTNE TÖÖ

KA PISIKESTEST SAAB ASJA

JUSTKUI KIUSTE

MÄRATSEV ONKEL

INTERMETSO

VALGE JUUT

HUNDIL ON NEED HULLUD JUTUD

LIHTSAT TOITU ON LIHTNE TEHA

AJAB LIHTSALT NÄRVI

OLGU OLLA

KOBRAS

LOODUSES ON OMA SPAAD

METSANOTSUD KÜLALISTEKS

LÕPETUSEKS

Отрывок из книги

Tahan eeldatavale lugejale sissejuhatuseks öelda, et antud kirjatüki näol pole tegemist mitte õpetussõnade kogumiku, vaid pigem isiklike fragmentaarsete mälestustega, mis kogunenud nende ridade autori mällu enam kui neljakümneaastase kalastajakarjääri vältel. Jantsa kalaraamat pole mitte aabits, vaid lugemik, mitte käsiraamat, vaid arvamuste ja muljete üpris kaootiline kogumik. Seega ei pretendeeri see raamat mingile absoluutsele tõele ning selleks on mitu põhjust.

Kõigepealt juba see, et kalapüügiga seonduvate üksikasjade hulk on sedavõrd määratu, et ükski inimene pole võimeline neid ühte väikesesse raamatusse koondama. Niisamuti on igal kalamehel ja -naisel oma arvamused, kogemused ja meetodid. Neid kõiki ühe mütsi alla viia ei ole võimalik ja see pole ka vajalik. Nimelt on kalapüük selline harrastus, mille ainsaks raudreegliks on see, et siin polegi mingeid reegleid. Nii ei näe Jantsa enesel olevat mitte vähimatki õigust öelda, et ühes või teises situatsioonis peab tegema või toimima just niimoodi, aga mitte kuidagi teisiti.

.....

Hiljem läksid meie teed lahku. Me kolisime sealt majast ära.

Aga umbes kolmkümmend viis aastat hiljem, kui liitusin kalastajate Internetileheküljega ning hakkasin otsima sobivat kasutajanime, tuli mulle meelde lapsepõlve hea haldjas ja iseäranis hüüdnimi, mille ta oli mulle andnud. Ma võtsin selle oma kasutajanimeks ning nüüd, kui olen selle nime all juba aastaid üpris tihedalt lävinud väga-väga paljude kalameeste ja -naistega paljudest maailma nurkadest – õigupoolest üle kogu meie planeedi, sest meie leheküljel on aktiivseid kasutajaid Islandist kuni Austraaliani – on mul peaaegu alati tunne, nagu oleksin sattunud omamoodi ajamasinasse. Tunne, nagu poleks seda vahepealset aastatejada olnudki. Kui keegi nimetab mind Jantsaks, on see nagu hääl lapsepõlvest.

.....