Valge vaikus

Оглавление

Jack London. Valge vaikus

VALGE VAIKUS

HINGEKARJASE PREROGATIIV

ÜHE KUNINGA NAINE. I

II

III

Отрывок из книги

— Karmen ei pea vastu enam kahtegi päeva. Mason sülitas jäätüki suust välja ja takseeris murelikul ilmel vaest looma. Siis pistis ta uuesti koera käpa omale suhu, hammustades kild killu järel jääd lahti, mis pakitses kobaratena varvaste vahel.

— Ma pole oma elus näinud veel ühtegi uhke nimega koera, kes midagi väärt oleks, lausus ta tööd lõpetades ja koera kõrvale lükates. — Nad otse auravad ära ja koolevad sul kätte, — osta neid vastutusega või ilma. Kas oled kunagi näinud, et halvasti läheks koeral, kel on mõistlik nimi, nagu Cassiar, Siwash või Husky? Ei, sõber! Vaata korraks Shookumi, tal on —

.....

— Ja, Ruth, jätkas mees, kõneldes mingis moonutatud žargoonis, ainuke keel, mille abil nad suutsid mõtteid vahetada, — oota ainult, kuni me siit põrgust välja pääseme. Me võtame valge mehe kanuu ja läheme Salt Waterisse. Jah, halb vesi, ränk vesi — suured mäed tantsivad kõik see aeg üles ja alla. Ja nii suur, nii kaugel, kaugel eemal — sul on reisida kümme ööd, kakskümmend ööd, nelikümmend ööd (ta loendas näitlikult päevi sõrmedel) — ikka vesi, halb vesi. Siis sa tuled suurde külla, palju inimesi, just nagu moskiitod tulevad suvel. Vigwamid, oo, nii kõrged — kümme, kakskümmend mändi. Hi-yu šookum!

Hetkeks peatus ta jõuetult, vaadates abiotsivalt Malemute Kidi poole, ja hakkas siis südilt mände teineteise otsa upitama, kõneldes vaid märkide keelt. Malemute Kid muigas heatahtliku künismiga, ent Ruthi silmad olid pärani imestusest ja rõõmust, sest ta uskus poolenisti, et temaga nalja heidetakse, ja säärane lahkus rõõmustas ta vaest naisesüdant.

.....