Отрывок из книги
Kunagi ammu Fidžil tõusis John Starhurst Rewa küla misjonimajas püsti ja teatas oma kavatsusest kuulutada jumalasõna tervel Viti Levul. Viti Levu tähendab “suurt maad”, see on suurim saar saarestikus, mis koosneb paljudest suurtest saartest, rääkimata sadadest väiksematest. Siin ja seal rannikul elasid misjonärid, kaupmehed, trepangipüüdjad ja vaalalaevade desertöörid ümbruskonnas, mida võis nimetada vaid äärmiselt ohtlikuks. Kuumade pliitide suits kerkis nende akende all, ja tapetute kehad tiriti nende uste juurest eemale, et pidusöök saaks alata.
Lotu või Kummardamine edenes aeglaselt ja sageli krabilaadsel viisil. Pealikel, kes olid end kristlasteks kuulutanud ja keda tervitati koguduse hulgas, oli häiriv harjumus paganlusse tagasi langeda ja süüa mõne lemmikvaenlase liha. “Söö või saa söödud” oli selle maa seadus ja nii ähvardas see jääda veel pikaks ajaks. Oli pealikke nagu Tanoa, Tuiveikoso ja Tuikilakila, kes olid söönud sadu oma kaasmaalasi. Kuid nende õgardite hulgas oli suurim Ra Undreundre. Ra Undreundre elas Takirakil. Ta pidas arvet oma söömissaavutuste üle. Kivide rida ta maja kõrval tähistas laipu, mida ta oli söönud. See rida oli kakssada kolmkümmend sammu pikk ja selles oli kaheksasada seitsekümmend kaks kivi. Iga kivi tähendas laipa. Kivide rida oleks võinud pikem olla, kui Ra Undreundre poleks õnnetul kombel saanud Somo Somol metsas varitsedes nimmepiirkonda odalöögi ja ta serveeriti Naungavuli laual, kelle keskpärane kividerida koosnes vaid neljakümne kaheksast kivist.
.....
“See on Viti Levul tundmatu nimi,” irvitas Buli. “Milliste saarte, külade või mäekurude pealik ta on?”
“Ta on kõigi saarte, külade ja mäekurude pealik,” vastas John Starhurst tõsiselt. “Ta on maa ja taeva isand ja ma tulen teie juurde ta sõna kuulutama.”
.....
