Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
1. peatükk
2. peatükk
3. peatükk
4. peatükk
5. peatükk
6. peatükk
7. peatükk
8. peatükk
9. peatükk
10. peatükk
11. peatükk
12. peatükk
13. peatükk
14. peatükk
15. peatükk
16. peatükk
Caroline Donnell oli juba ammu aru saanud, et ta ei armasta pühi. Ja polnudki tähtis, milliseid nimelt, kas jõulupühi, uue aasta vastuvõtmist või iseseisvuspäeva, tema eelistas tegutseda, mitte raisata aega õnnitlustele, kingitustele ja muudele mõttetustele. Sest tema pidas end ärinaiseks selle sõna kõige otsesemas mõttes. Isegi omaenda sünnipäeva polnud ta juba mitu aastat tähistanud, kuna ei uskunud, et kellelegi võiks huvi pakkuda, et veel üks aasta tema elust on mööda saanud.
Niisiis, täna sain ma kolmekümneaastaseks, mõtiskles Caroline, istudes Mercedese tagaistmel, samal ajal kui Andy, tema isiklik autojuht, juhtis auto ta vanemate maja juurde. Kolmkümmend! Ümmargune tähtpäev. Ja mis siis sellest? Kas see on mingi põhjus lõbutsemiseks? Ja mis mõtet on üldse igasugustel pidutsemistel? Kingitustel? Kui ma midagi vajan, ostan selle endale ise. Kohtumisel sõpradega? Aga ma võin ju nendega kokku saada ükskõik millal, igal ajal, kui mul selleks vaid soov tekib. Lihtsalt tõstan telefonitoru ja helistan.
.....
Solvumistunne läks muidugi peagi üle, kuid Caroline hakkas ootamatult tunnetama, et nii ema, isa kui ka kõik ülejäänud suhtuvad neisse Alice’iga erinevalt. Tihti silitati noorema tütre blondi peakest ja kiideti, et nii armsat inglikest pole nad veel kunagi näinud. Aga vanemat... üksnes tunnustati heade hinnete pärast koolis.
Ometi, see pole ju üks ja seesama – näha välja nagu inglike ja hästi õppida, eks ole? Eriti hästi mõistad sa seda siis, kui tahad poistele meeldida. Poistele, kes, olles kord tutvunud noorema õega, eelistasid suhelda temaga, ehkki enne seda olid nad üsnagi rahul ka vanema õe seltskonnaga...
.....