Hirvekütt

Hirvekütt
Автор книги: id книги: 655643     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 832,33 руб.     (8,13$) Читать книгу Купить и читать книгу Электронная книга Жанр: Зарубежная классика Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2010 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949478323 Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Neljas raamat uuesti ilmuma hakanud sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt" toob lugeja ette Välejala, Hirveküti, Tšingatšguki, Hetty, Judithi ja Ua-ta-Uaga toimuvad seiklused. Romaan kirjeldab Ameerika indiaanlasi, kelle maid ihkasid Euroopa kolonistid. Autor protestib mohikaanide hävitamise vastu ja näitab, kuidas inglise ja prantsuse kolonistid kasutasid 18. sajandi keskpaiku erinevaid indiaanisuguharusid omavahelistes sõdades ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Piiriäärsete valgete arusaamade kohaselt oli valgel inimesel õigus hävitada punanahku samamoodi nagu madusid ja teisi kahjulikke loomi. Põnev indiaanilugu on ühtlasi "Nahksuka juttude" esimene raamat.

Оглавление

James Fenimore Cooper. Hirvekütt

I PEATÜKK

II PEATÜKK

III PEATÜKK

IV PEATÜKK

V PEATÜKK

VI PEATÜKK

VII PEATÜKK

VIII PEATÜKK

IX PEATÜKK

X PEATÜKK

XI PEATÜKK

XII PEATÜKK

XIII PEATÜKK

XIV PEATÜKK

XV PEATÜKK

XVI PEATÜKK

XVII PEATÜKK

XVIII PEATÜKK

XIX PEATÜKK

XX PEATÜKK

XXI PEATÜKK

XXII PEATÜKK

XXIII PEATÜKK

XXIV PEATÜKK

XXV PEATÜKK

XXVI PEATÜKK

XXVII PEATÜKK

XXVIII PEATÜKK

XXIX PEATÜKK

XXX PEATÜKK

XXXI PEATÜKK

XXXII PEATÜKK

Отрывок из книги

Sündmused avaldavad inimese kujutlusvõimele samasugust toimet nagu aeg. Seepärast kaldub inimene, kes on kaugel käinud ja palju näinud, hõlpsasti kujutlema, et ta on kaua elanud, ja mida rikkam on ajalugu tähtsate sündmuste poolest, seda kiiremini omandab ta kauge mineviku maigu. Mingil muul viisil ei saa me seletada seda auväärset hõngu, mis on juba kogunemas Ameerika ajaraamatute ümber. Kui me vaimus pöördume tagasi koloniaalajaloo algaegadesse, tundub see ajajärk kauge ja hämar. Tuhanded muudatused, mis kogunevad mälestusluude ümber, paiskavad rahvuse sünni nii kaugesse minevikku, et see näib kaduvat kaugete aegade uttu; ja ometi piisas vaid neljast tavalise kestusega elueast, et rahvapärimuste kujul suust suhu edasi anda kõike, mida tsiviliseeritud inimene on saavutanud meie vabariigi piires. Kuigi New Yorgi osariigis üksinda on elanikke tegelikult rohkem kui ükskõik millises Euroopa neljas kõige väiksemas kuningriigis või kogu Šveitsi Konföderatsioonis kokku, on sellest möödunud pisut enam kui kaks sajandit, kui hollandlased, kes rajasid esimese asunduse, päästsid selle piirkonna metsistumisest. See, mis tundub suure hulga muudatuste tõttu igivanana, saab lähedaseks, niipea kui me hakkame seda tõsiselt vaatlema üksnes ajalises perspektiivis.

See pilk minevikku vähendab pisut lugeja imestust, mida ta muidu tunneks, vaadates meie kujutatavat pilti; ja mõningad lisaseletused võivad ta vaimus tagasi viia selle ühiskonna elutingimuste juurde, millest me siinkohal tahame jutustada. On täiesti kindel, et vaid sada aastat tagasi ei peetud Hudsoni1 idakaldal olevaid asundusi, nagu Claverack, Kinderhook ja isegi Poughkeepsie2, indiaanlaste kallaletungide eest kaitstuiks; ja praegugi veel seisab sellesama jõe kaldal kõigest musketilasu kaugusel Albany3 kaidest Van Rensselaeride4 noorema haru residents, millel on laskepilud kaitseks sellesama kavala vaenlase vastu, kuigi ehitus on pärit hoopis hilisemast ajast. Teisigi taolisi mälestusmärke meie maa lapsepõlvest võib leida kõikjal neis paigus, mida peetakse praegu Ameerika tsivilisatsiooni keskusteks. See tõestab kõige selgemini, et kõik meie kaitsevahendid vaenulike kallaletungide ja vägivallategude vastu on loodud ainult pisut pikema aja jooksul kui ühe inimese eluiga.

.....

“Kui sa tunneksid Judithit, siis mõistaksid, kui palju lihtsam on seda öelda kui teha. Kui mul oleks süda rahul ohvitseride pärast, viiksin ma plika vägisi Mohawki, sunniksin ta endale naiseks tulema tema tujukusest hoolimata, ja jätaksin vana Tomi tema noorema tütre Hetty hoolde, kes pole küll nii kena ja terase mõistusega kui ta õde, aga on see-eest hoopis kohusetundlikum.”

“Nii et selles pesas on veel teinegi lind?” küsis Hirvekütt, tõstes silmad pooleldi ärganud uudishimuga. “Delavaarid kõnelesid mulle ainult ühest.”

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Hirvekütt
Подняться наверх