Nora

Оглавление

Jan Beltran. Nora

Agua tänava maja Sevillas

Bernardo

Mario

Seep ja hooramine

Araabia prints

Paljasjalgsete karmeliitide klooster

Karmel

Tädi Isabel. Barcelona

Senjoora Luna

América

Gitana

Paulina

Pablo

Victor ja Alberto

El Raval

Siete Coñose surm

Helmut

Valle de Hebroni orbudekodu

Caudillo on surnud!

Rincón de Ángel

Ettekuulutus

Saatus

Отрывок из книги

Kui ma teda esimest korda nägin, mõtlesin, et ta on õpetaja. Ma ei tea, miks ma nii arvasin. Võib-olla oli see tema pilk toonitud klaasidega prillide taga või siiami kassi karva puuvillane jakk ta õlgadel, mis sellise ettekujutuse lõi. Ei tea.

Kuigi oli talv, selline, nagu see Barcelonas on – ei soe ega külm –, istus ta keset ööd ühe kohviku terrassil. Võib-olla sarnanes ta mõne naisega, keda ma kunagi tundnud olin, või oli see lihtsalt öö, mis teeb vahel inimhingedega kummalisi trikke, kuid ma istusin tema vastu ja küsisin, kuidas läheb. Ta vastas: läheb. Justkui mittemidagiütlev „läheb“ ütles minule siiski palju. Õigemini lugesin ma seda tema kurbadest silmadest, mis mind vaatasid.

.....

Kõikides magamistubades haaras suurema pinna enda alla lai massiivne säng, mille päitsi kohal rippus ristilöödud Jeesus. Kuid kipsist Jumalapoeg polnud magamistoa kauneim detail, selleks oli pehmetes toonides lillenikerdustega mööbel. Apelsinipunaseks toonitud mööblit kattis taimornamentikaga kangas, ka kappide uksed olid sellega kaetud. Igal magamistoal oli oma väikene rõdu, kuhu oli kuhjatud kõikvõimalikke potililli, mis põhjapoolsetel rõdudel hästi kasvasid, ent lõunapoolsetel kiiresti ära kuivasid ja koos pottidega prügi hulka lennutati või hoovi varjulisemasse kohta tõsteti.

Maja külge oli ehitatud ka väikene abihoone, mille katuseterrassile pääses Bernardo ja Maria magamistoast. Seda umbes kolmekümne ruutmeetri suurust hoonet oli eelmine omanik kasutanud mööbli hoidmiseks. Bernardo isa oli maja ostes abihoones seisnud mööblitükid üle vaadanud, kuid midagi tarvituskõlblikku leidmata kõik mustlastele poolmuidu ära andnud.

.....