Оглавление
Jenna Macciochi. Immuunsus
Jenna Macciochi. Immuunsus
Eessõna
Väike märkus tervishoiutöötajatele
ESIMENE PEATÜKK. Kuidas olla tänapäeva maailmas terve
MIS ON IMMUUNSUS JA MIKS SEE TÄHTIS ON
KAITSE NAKKUSTE EEST
IMMUUNSÜSTEEM: VÄGA-VÄGA-VÄGA LÜHIKE SELGITUS
INFEKTSIOON – FAKTID JA VÄLJAMÕELDISED
KAS TEIL ON VAJA IMMUUNSÜSTEEMI „TURGUTADA“?
KÕIK PISIKUD EI PÕHJUSTA NAKKUSI JA KÕIK HAIGUSED EI TULE PISIKUTEST
ALLERGIA: MOODSA AJA HAIGUSE AJALUGU
PLATSEEBOEFEKT
PAREMA TERVISE MÕISTATUSE LAHENDAMINE
TEINE PEATÜKK. Elu pikaealisuse nimel
MEIE IMMUNOBIOGRAAFIA
SEKS JA HAISVAD T-SÄRGID
SOOLINE LÕHE
MEESTE GRIPP ON PÄRIS…
…AGA NAISTEL ON ROHKEM AUTOIMMUUNHAIGUSI
SUGU JA IMMUUNSUS
ANNA ASU – RASEDUSIMMUUNSUSE AINULAADNE KEERUKUS
IMMUNOLOOGILINE MITMEKESISUS ON HEA VILJAKUSELE
KUIDAS LUUA TILLUKESI SUPERINIMESI
LAPSEEA VAKTSIINID
TÄNAPÄEVANE ATOOPILINE KATK
NOORUKITE IMMUUNSUS
IMMUUNSUSE TÄTOVEERINGUTABU
KEHAKAAL ON IMMUUNSUSPROBLEEM
HALL KOIDIK – RÄÄGIME VANANEMISEST
KOLMAS PEATÜKK. KAS „VANAD SÕBRAD“ TOETAVAD TEID?
VANADE SÕPRADE LIIT
MIS ELAB TEIE SEES? KIIRÜLEVAADE VANADEST SÕPRADEST
VARANE IMMUUNHARIDUS
IGA LAPS VAJAB SUHKRUEMMET
UNUSTATUD KIUDAINE
LEKKIVAD SOOLIKAD – MIS JUHTUB, KUI BARJÄÄRID LANGEVAD?
KAS MINU MIKROBIOOM ON TERVE?
SUU TERVIS ON UUS SOOLE TERVIS
SOOLESTIKU TERVIS OLENEB MUUSTKI PEALE SÖÖGI
ÄRGE TAPKE OMA SÕPRU
MIKROOBID LOEVAD: KUIDAS MINIMEERIDA ANTIBIOOTIKUMITEKKELIST DÜSBIOOSI
KAS ME OLEME LIIGA PUHTAD?
KAS TUGEVA IMMUUNSUSE OMANDAMISEKS TULEKS NOKKIDA NINA (JA MUUD ROPUD LAPSEEA HARJUMUSED)?
LINNAIMMUUNSUS
METSIKU TOIDU MUSTUS
PROBIOOTIKUMID – JAH, ASI ON KEERULINE, AGA ASJATA
NELJAS PEATÜKK. Uni, hooajalisus ja ööpäevarütmid
KUI PALJU UND ME VAJAME?
UNE ÜLESEHITUS
PUHKUS ON PARIM
ELU JA SURMA KÜSIMUS
UNI JA ISEPUHASTUV AJU
UNETUSE AEGAMÖÖDA TILKUV MÕJU
PÄIKESETOITEL
TSIRKADIAANIMMUUNSUS
KORTISOOLI VALLANDAV REAKTSIOON
KUIDAS TÄNAPÄEVA MAAILMAS HÄSTI MAGADA
UNEHÜGIEEN STRESSIVABA UNE NIMEL
KUI UNEHÜGIEEN EI AITA…
„UNISED“ TOIDUD JA TOIDULISANDID
VÄSINUD, AGA PINGES – KAS KOFEIIN ON IMMUUNSUSE SÕBER VÕI VAENLANE?
TERE, PÄIKE!
IMMUUNSUSE JUURED ON AASTAAEGADES
LÕPPSÕNA UNE KOHTA
VIIES PEATÜKK. Vaimne tervis loeb
HAIGUSKÄITUMINE JA AJU-IMMUUNSUSE TELG
PÕLETIK JA VAIMNE TERVIS
NAGU ÜLAL, NÕNDA ALL: HAIGUSE EMOTSIONAALSED JUURED
ÜKSILDUS – NAGU MESILANE ILMA TARUTA
STRESS JA IMMUUNSUS: OHUTAJU
TEADUSLIK OSA
KUI LOOMULIK STRESSIREAKTSIOON MUUTUB TOKSILISEKS
UUS NORMAALSUS
SUBJEKTIIVNE STRESS – MILLINE ON TEIE ELUKOOREM?
MIS EI TAPA, TEEB HAIGEMAKS
LIIGA PALJU STRESSI JÄTAB TEID INFEKTSIOONIDELE AVATUKS
STRESS JA ALLERGIA
STRESS JA AUTOIMMUUNSUS
NEGATIIVSED LAPSEPÕLVEKOGEMUSED
VALGUMISEFEKT
KÕHUTUNNE
KAS TEID VAEVAB TEGEVUSETUS…
…VÕI OLETE TE LÄBI PÕLENUD?
LÄBIPÕLEMISE SÜMPTOMID
KEHA JA MEELE RAVIMINE
ÕNNELIKKUSE NIPID
KUUES PEATÜKK. Tark liikumine moodsa elu jaoks
SPORT – MITTE ÜKSNES ESTEETIKA NIMEL?
SPORT JA IMMUUNSUS
LIHAS ON IMMUUNSUSE PARIM SÕBER
MIS SORTI SPORT ON PARIM JA KUI PALJU SEDA TEHA TULEKS?
KAS KAHJU ON JUBA TEHTUD?
LIIKUMISSOOVITUSED
LÜMFILEMBUS
KUIDAS PARANDADA OMA LIIKUMISULATUST
JOOKSJATE IMMUUNSUSJOOVE
HEALOOMULINE STRESS?
KAS SPORT ON TERVISE KASULIK VÕI KAHJULIK?
TAASTUGE HOOGSAMALT KUI TREENITE
PEAMISED ASJAD, MIDA MEELES PIDADA
RETSEPT: TREENIGE TARGALT, OLGU TASE MILLINE TAHES
MIKROTREENINGUD – LÕIGAKE KASU KA VÄHEMA STRESSIGA
MA OLEN HAIGE – KAS TRENNI PEAKS IKKA TEGEMA?
KAS TREENING ON „PARIM TABLETT“ KROONILISTE HAIGUSTE VASTU?
SEITSMES PEATÜKK. Immuunsust toitev toit
IMMUUNSUSDIEET?
TOIDUVANGLA
MIKROTOITAINED
FÜTOTOITAINED – TAIMEDE JÕUD
MAKROTOITAINED
RASVAD: HEAD, HALVAD JA VAHEPEALSED
GLUTEENIVABA – KINDEL VÕI KAHTLANE?
IMMUUNSÜSTEEMI TOITMINE – AINEVAHETUSE MÕJU
PUGIDA VÕI PAASTUDA?
DIEEDIMUSTRID
KUIDAS SAAB ALGUSE „SAD“
KAS TE PEATE NÄKSIMA?
VAHEMERE DIEET
PAAR SÕNA ALKOHOLIST
TOIDUALLERGIA VS. TOIDUTALUMATUS
KIIRE TEEJUHT FAKTIDESSE
IMMUUNSUST TURGUTAVAD TOIDUAINED: FAKT VÕI VÄLJAMÕELDIS?
TUGEVA IMMUUNSUSE RETSEPT
Lõppsõna
Lisalugemist ja täiendavaid materjale
Tänusõnad
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
Отрывок из книги
Esmane tähelepanek, mis ajendas mind seda raamatut kirjutama, oli muret tekitav muutus haiguste spektris, millega meie immuunsüsteem peab tänapäeval toime tulema. Hügieen, vaktsiinid ja antibiootikumid tõid meile uue ajastu ja muutsid meie tervist. Pisikuid ei peeta enam põhivaenlaseks, kuid sõda tervise pärast ei ole kindlasti lõppenud. Nüüdne mittenakkuvate haiguste globaalne buum ja elustiiliga seotud haigused on pandeemia, mis viimastel aastakümnetel vaikselt peale tungis, saades hoogu meie elustiili veidrustest. Oleme muutunud istuvaks, meid ümbritseb igal sammul toit, meil on stressirohke töö, mis ei lõpe ka kontorist lahkudes, ning meil on liiga palju põhjuseid, miks pigem ekraani vaadata kui magada. Võime elada kauem, kuid sureme palju suurema tõenäosusega mittenakkuvatesse haigustesse, nagu vähk, südamehaigused või Alzheimeri tõbi. See on oluline muutus võrreldes meie minevikku vorminud nakkushaigustega. Me jääme haigemaks, aga süüdi ei ole infektsioonid.
See oli hea uudis. Halb uudis aga, nagu COVID-19 meile meelde tuletab, on see, et nakkushaigused ei ole kuhugi kadunud. COVID-19 põhjustajaks võib olla uus viirus, mis käivitas ülemaailmse pandeemia, kuid see tähistab ka väga vana ja väga tuttava vaenlase tagasitulekut. Mitte miski ei ole ajaloo vältel tapnud rohkem inimesi kui tillukesed nähtamatud mikroobid. Selle eessõna kirjutamise hetkel (1. aprillil 2020) on üle maailma üle 470 000 kinnitatud COVID-19 juhtu ning enam kui 20 000 surmajuhtumit, mis puudutavad kõiki mandreid peale Antarktise. Ma ei hakka mainimagi arvatavaid arvukaid kinnitamata juhte. Reaalsuses oli tegu pandeemiaga juba ammu enne seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon selle 2020. aasta 11. märtsil viimaks välja kuulutas. Suurem osa meist ei näinud seda ette. Ehk on ka see meile süngeks meeldetuletuseks.
.....
Sõjaväelised metafoorid on immuunkaitsevõime kirjeldamisel üsna kasulikud, kuid vaid siis, kui me neid nüansseeritult kasutame. Immuunsüsteem on arenenum kui armutu kaitseväelane, kes kasutab toorest jõudu. See on pigem nagu rahuvalvevägi, mille eesmärk on stabiilne ja harmooniline olek, mitte pidev lahinguväli. Süsteem keskendub küll halbade väljaviskamisele, aga peab seda tehes põhjustama võimalikult vähe kahju, et mitte kahjustada meie väärtuslikke kudesid.
Kes siis valvureid valvab? Rahuvalveahela tipus on regulatoorsed T-rakud ehk Tregid. Tregid juhivad või suruvad alla teisi immuunsüsteemi rakke, kustutavad suuremaid tulekahjusid ja jälgivad, et teised rakud mööda nööri käiksid. Tregid saadavad signaali, kui immuunsus peab tagasi tõmbuma, rünnaku katkestama ja sammukese tagasi astuma.
.....
