Aruka investori taskuraamat
Описание книги
Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.
1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.
Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni.
Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.
Оглавление
John C. Bogle. Aruka investori taskuraamat
Sissejuhatus kümnenda aastapäeva väljaandele. Ärge mängige oma võitu maha
I peatükk. Mõistujutt. Perekond Gotrocks
II peatükk. Ratsionaalne entusiasm. Aktsionäride tulu peab võrduma ettevõtte tuluga
III peatükk. Saage äritulust osa. Võitke asjale lihtsal viisil lähenedes – kasutage Ockhami habemenuga
IV peatükk. Kuidas enamik investoreid võidumängus kaotajaks jääb. Lihtsa aritmeetika vääramatud reeglid
V peatükk. Keskendumine kõige väiksema kuluga fondidele. Mida rohkem võtavad fondijuhid, seda vähem teenivad investorid
VI peatükk. Dividendid on investori (parimad?) sõbrad. Investeerimisfondid konfiskeerivad neist ikkagi liiga suure osa
VII peatükk. Suur illusioon. Üllatus! Investeerimisfondide raporteeritud tootlus jõuab harva fondide investoriteni
VIII peatükk. Maksud on samuti kulu. Ärge makske riigile rohkem, kui tarvis
IX peatükk. Kui head ajad on möödas. Targem on planeerida aktsia- ja võlakirjaturult väiksemat tulevikutootlust
X peatükk. Pikaajaliste võitjate valimine. Ärge otsige nõela – ostke terve heinakuhi
XI peatükk. Tagasipöördumine keskmise juurde. Eilsed võitjad, homsed kaotajad
XII peatükk. Kas küsida fondide valikul nõu? Ärge hüpake vette tundmatus kohas
XIII peatükk. Kasum lihtsuse ja kokkuhoiu kuningalt. Hoidke traditsioonilisi väikese kuluga indeksifonde, mis järgivad aktsiaturgu
XIV peatükk. Võlakirjafondid. Lihtsa aritmeetika vääramatud reeglid toimivad ka siin
XV peatükk. Börsil kaubeldavad fondid (ETFid) Kas eesmärgiga kaupleja?
XVI peatükk. Indeksifondid, mis lubavad turgu ületada. Kas uus paradigma?
XVII peatükk. Mida arvanuks indeksisse investeerimisest Benjamin Graham? Härra Buffett kinnitab härra Grahami poolehoidu indeksifondi ideele
XVIII peatükk. Vara jaotus: aktsiad ja võlakirjad. Kui alustate investeerimisega. Kui kasvatate vara. Kui lähete pensionile
XIX peatükk. Vara jaotus II. Investeerimine pensionipõlveks ja fondid, mis seavad vara jaotuse esikohale
XX peatükk. Investeerimisnõuanne, mis peab ajale vastu. Benjamin Franklini jälgedes
Tänuavaldused
Отрывок из книги
1948. aastal, kui õppisin Princetoni ülikoolis, tegi tema klassikaline õpik mind majandusteadusega tuttavaks. 1974. aastal sütitasid tema kirjutised minus taas huvi turgude indekseerimise kui investeerimisstrateegia vastu. 1976. aastal tervitas ta Newsweeki artiklis minu loodud maailma esimest indeksifondi. 1993. aastal kirjutas ta eessõna minu esimesele raamatule ja 1999. aastal andis tugeva tõuke minu teise raamatu valmimisele. Kuigi ta lahkus siitilmast 2009. aastal, jääb ta minu mentoriks, inspiratsiooniallikaks ja teenäitajaks.
Parim viis, kuidas seda strateegiat ellu viia, on tõepoolest lihtne: ostke fondi, kel on selline kogu turgu hõlmav portfell, ja hoidke seda igavesti. Sellist fondi nimetatakse indeksifondiks. Indeksifond on lihtsalt korv (portfell), mis väga palju mune (aktsiaid) sisaldavana on konstrueeritud jäljendama USA aktsiaturu (või ükskõik millise finantsturu või turusektori) üldist liikumist.1 Traditsiooniline indeksifond (TIF) esindab põhimõtteliselt tervet aktsiaturu korvi, mitte ainult mõnd üksikut laialiloobitud muna. Sellega kaob üksikaktsiate selekteerimise, teatud turusektorite rõhutamise ja fondijuhi valimise risk. Jääb ainult aktsiaturu risk. (See risk on niigi küllalt suur, tänan väga!) Indeksifondid kompenseerivad lühiajalise põnevuse puudumist ülipõneva pikaajalise tootlikkusega. TIF on mõeldud hoidmiseks terve eluea jooksul.
.....
Vastupidi – neil, kes investeerivad ja seejärel mängust lahkuvad ega tee kunagi ühtki ülearust kulutust, on määratult suuremad šansid edu saavutada. Miks? Lihtsalt sellepärast, et neil on osalus ettevõtetes ja ettevõtted kui terviklik rühm teenivad oma kapitalilt märkimisväärset tootlust, maksavad omanikele dividendi ja reinvesteerivad ülejäägi tulevasse kasvu.
Jah, palju ettevõtteid läheb pankrotti. Kui firma äriidee on nõrk, strateegia jäik või juhatus saamatu, siis varem või hiljem langetakse loova hävituse ohvriks, aga see on kapitalistliku konkurentsi põhitunnus ning sellise firma asemele tulevad alati teised.3 Tervikuna on ettevõtted meie aktiivses majanduses pika ajaga siiski kasvanud. Alates 1929. aastast näiteks on USA sisemajanduse kogutoodang kasvanud nominaalselt 6,2 protsenti aastas. Meie ettevõtete maksueelse kasumi kasvumäär on olnud 6,3 protsenti aastas. SKT ja ettevõtete kasumikasvu korrelatsioon on 0,98. (Ideaalne oleks 1,0.) Ma eeldan, et see pikaajaline suhe jääb püsima ka eelseisvaiks aastaiks.
.....