Valge ahv

Оглавление

John Galsworthy. Valge ahv

Autorist

I OSA

I. Jalutuskäik

II. Kodus

III. Muusika

IV. Lõunasöök

V. Eeva

VI “Vana Forsyte” ja “vana Mont”

VII “Vana Mont” ja “Vana Forsyte”

VIII. Bicket

IX. Segadus

X. Sportlase surm

XI. Hea õnne peale

XII. Arvud ja tõsiasjad

XIII. Piinapingil

II OSA

I. Mark langeb

II. Victorine

III. Michael kõnnib ja räägib

IV. Fleuri keha

V. Fleuri hing

VI. Michael saab “oma jao”

VII “Üleni”

VIII. Soames hakkab asjaga peale

IX. Nuuskur

X. Nägu

XI. Uperkuuti löödud

XII. Idasse

III OSA

I. Nelipühis

II. Kontoris

III “Drüaadi õhtupoolik”

IV. Bicketi õhtupoolik

V. Michael annab nõu

VI. Lõpparve

VII. Pilk Eldersoni sisemusse

VIII. Putku pistnud

IX. Soames lööb käega

X. Ometi ei usalda juhust

XI. Loodusejõud

XII. Kadalipp

XIII. Soames kaitseb end

XIV. Piinapingil

XV. Vaikus

Отрывок из книги

Käesoleva teose autor, inglise kirjanik John Galsworthy sündis 14. aug. 1867 Coombe’s Surrey krahvkonnas, Lõuna-Inglismaal, ja kuulub vanasse, jõukasse, juba ammugi Devonshires asunud perekonda. Hariduse sai ta aristokraatlikus Harrow “public school’is” ja Oxfordi ülikoolis, missuguseid õppeasutisi ta oma teostes mitmeti meelde tuletab. Olles õigusteadlase poeg hakkas ta alguses advokaadiks, aga see elukutse ei sobinud talle ja nõnda ei osanud ta oma aega nähtavasti kuidagi kasulikumalt tarvitada, kui läks reisima, nagu teeb seda tema ühe varasema romaani (The Patrician, 1911) peakangelane Miltoun. Viimane leiab pärast ilmareisi tegevuse avalikus elus, John Galsworthy’st aga saab kirjanik.

Tema kirjanduslik tegevus algab reisikirjeldustega, millele järgnevad skitsid, jutukesed, artiklid, novellid, romaanid ja näidendid. Oma kuuekümnendal sünnipäeval öelnud ta selles suhtes usutlevale ajakirjanikule, et kirjanduslikku tegevust alanud ta 29-aastaselt. Ta pole kunagi kuulunud boheemlaste hulka ega ole ka kunagi pikki juukseid kannud. Ainult päeval võivat ta kirjutada, öid tarvitavat ta magamiseks. Hommikupooliti kirjutab romaane, õhtupooliti teatritükke. Kunagi pole ta oma teoseid kellelegi ette öelnud, vaid ikka neid oma käega kirjutanud, õige palju parandades ja lehekülgede kaupa ümber kirjutades.

.....

“Ma ei armasta ägedust, Wilfrid.”

“Nii siis, elage hästi; parem, et lähen.”

.....