Оглавление
Jorma Ollila. Võimatu edu. Kasvulava Nokias
Autorite eessõnad
PROLOOG
Üks päev 1992. aasta jaanuaris
I OSA. Kurikkast Londonisse
1. Kurikka
2. Kadunud sõrm
3. Kuidas kasvab eneseusk?
4. Loodusringist biitliteni
5. Päev, mis muutis minu maailma
6. Rahvusvahelistumise kool
7. Tagasi Soome
8. Teekkaripõli
9. Minu ellu astub Liisa
10. Töö üliõpilasjuhina
11. Idas ja läänes
12. Kodu ja pere
13. Põgenemine uppuvalt laevalt
14. Elu raskeim valik
15. Rahvusvaheline pankur
16. Kohustused Soomes
17. Luba finantseerida
18. Nokiasse
II OSA. Ettevõtte juhi õpiaastad
19. Uus ja innukas
20. Lõpp unelemisele
21. Must esmaspäev
22. Finantsjuht asub asja kallale
23. Kiirus kasvab ohtlikult suureks
24. Annus horribilis
25. Juhi lahkumine
26. Juhiks kasvatakse
27. Finantsjuht satub tehasesse
28. Tootmist võetakse tõsiselt
29. Mobiiltelefoni ime
30. Nokia brändi sünd
31. Telefon ümbrikus
32. Pakkumine ja vastus
III OSA. Maailmavallutajad
33. Tegevjuhi argipäev
34. Uued plaanid
35. Kõige aluseks on väärtused
36. Must auk
37. Tulevik ja minevik
38. Lääneturg
39. Arvutused ruudulisel paberil
40. Teleriäri lõpp
41. Viisik – teistmoodi juhtimisstiil
42. Nokia ime?
43. Unustamatu aasta
44. Baden-Badenisse
45. Aastane põrgu
46. Kes on süüdi?
47. Pöörame puudused enda kasuks
48. Maailm muutub võrguks
49. Ühiskondlik diskussioon
50. Mida inimesed tahavad?
51. Kuidas juhtida globaalset Nokiat?
52. Koostöö meediaga
53. Kõige suuremaks
54. Nokia Soomes, Soome Nokias
55. Uue aastatuhande poole
IV OSA. Kasv ja kasvu lõpp
56. Kasumihoiatus
57. Muutuse õige ajastus otsustab kõik
58. Habras turvatunne
59. Ettevõte ühiskonnas
60. Nokia peab uuenema
61. Bill Gates haarab telefoni
62. Tagasipöördumine reaalsesse maailma
63. Organisatsiooniuuendus, veel kord
64. Klientide vastulöök
65. Klapiga telefonid hammustavad
66. Kolm kriisi
67. Õiged mõtted, valed oletused ja petlik edu
68. Kas Nokia oleks võinud olla tarkvaraettevõte?
V OSA. Milleks on vaja tegevjuhti?
69. Jaanuarikuine otsus
70. 21 aastat ja mõned kuud
71. Mida ma koolis õppisin? – 14 aastat Nokia CEOna
72. Hiina on teistsugune
73. Tegevjuhi piinad
74. Mängureeglid muutuvad
75. Probleemid Saksamaal
76. Otsus on tehtud
77. Uus juht
EPILOOG:
Nokia võimatu edu
LISA: Nokia majandusnäitajad 1992–2010
Autoritest
Pildid
Отрывок из книги
Väljavaated, et mõni ettevõtte juht võiks kirjutada menuka mälestusteraamatu, on kesised. Lugejatele huvipakkuvad vahejuhtumid kipuvad kiiresti ununema. Ettevõte laieneb, kasum ja käive kasvavad, ette tuleb takistusi ja ettevõte satub kriisi. Päevad on täidetud koosolekute, nõupidamiste, strateegiakogunemiste ja reisidega. Tehtud vigu on hiljem kerge katta tagantjärele tarkuse kuldse värvikihiga ning edu omakorda eksponeerida hea planeerimise ja hiilgava juhtimise viljana. Ma ei usu eriti tagantjärele tarkusesse ega hiljem välja mõeldud põhjendustesse. Ometi on ajaloost alati midagi õppida, kuigi tähtsaim õppetund on ilmselt see, et äris ei korda ükski olukord kunagi täpselt mõnda varasemat.
Kui ma 2000ndate alguses kaalusin Otava kirjastuse ettepanekut kirjutada raamat, täitsid mu pead kõik needsamad kahtlused ja kõhklused. Otsustasin, et raamat peab käsitlema minu seisukohti ja rolli Nokia loos. Loos, mis on ainulaadne Soomes, Euroopas ja kogu maailmas. Otsustasin, et kirjutan ka teistest selles kaasa teinud inimestest. Kirjeldan, millistena nägin ja kogesin sündmusi nende toimumise ajal. Ainult raamatu lõpp on kirjutatud 2013. aastal ja ülejäänu siis, kui sündmused aset leidsid. Raamatu kirjutamiseks kulus üle kümne aasta ja ma loodan, et seekord on pikk valmimisaeg lugejale rõõmuks.
.....
Sisenesime ruumi kohmakalt ja üsna jäigalt. President võttis meid vastu püstijalu, kandes kõiki võimutunnuseid. Kaelas rippus keti otsas Soome Valge Roosi suurrist ja vasakule poole fraki rinnaesisele olid kinnitatud kolme rüütelkonna rinnatähed. Kekkonen vaatas meid rangel pilgul läbi oma suurte prillide. Tema mõlemal käel seisis adjutant. Esimehena oli minu ülesanne presidenti tervitada. „Härra Vabariigi President, head iseseisvuspäeva,“ alustasin ma. Samal ajal ulatasime Kekkonenile kimbu maikellukesi, mis olid mõeldud tervituseks tema abikaasale Sylvile. President võttis kimbu vastu ja ma arvasin nägevat tema suunurkades kerget naeratusevirvet. „Tänan. Hoolitsen selle eest, et need peagi õige adressaadi kätte jõuavad,“ ütles ta. See sulatas jää. Siis kandsin ette valmis mõeldud tervituse.
SYLi esimehena oli mind kutsutud ka suurele vastuvõtule. Niisiis juhatas lossi personal meid Liisaga pärast lühikest kohtumist Mariankatu-poolsesse kätlejate järjekorda. Samal ajal saabus Kekkonen Riigisaali kätlemiseks ette nähtud kohale. Sylvi Kekkonen, kelle tervis ei olnud siis enam kuigi hea, ootas presidenti istudes. President ulatas maikellukesed abikaasale ja kätlemine võis alata.
.....
