Отрывок из книги
Rong tossutab pikkamisi Ida-Virumaal Peterburi poole. Konstantin vaatab põlde raudtee ääres läbi trellitatud akende,sest ta istub vangivagunis.Aasta saak paistab tulevat hea. Varsti teradest põletatakse viina pealinna alati janustele kundedele seda muidugi oletades, et kibestunud talupojad jätsid viinaköögi rahule, kui panid tule mõisa ja selle ehitiste räästaste alla. Seda ja sellega kaasnenud streigilainet kutsuti aasta 1905 revolutsiooniks. Seetõttu oli ka Konstantin nüüd teel Peterburi. Ta oli andnud Tallinnas välja ajalehte “Teataja”. Ajaleht oli jämedalt kaldu vasakule, aga ühtviisi oli niimoodi terve keisririik pärast häbistavat kaotust Vene-Jaapani sõjas. Revolutsiooni lõhkeaineks oli tsaari ja aadlikkude türannia aga süütenööriks sõda.
Konstantin võeti kinni ning toimetati Rapla sõjakohtu uuritavaks ja süüdi mõistetavaks. Kohus määras talle mässulise tegevuse eest surmanuhtluse. See oli selgelt ebaõiglaselt karm otsus. Ise juurat õppinud, arvas Konstantin, et edasi kaevates võiks see muutuda, aga parem mitte riskeerida. Viljandis lasti just maha 45 inimest ilma pikemata jututa. Ta läks väljamaale peitu. Umbes aasta pärast seda teavitasid Tartu kursusekaaslased et olukord on jahtunud ja on võimalik vahetada surmanuhtlus mingi kergema karistuse vastu. Niisiis Peterburi kohtupalati väljasõiduistung Tallinnas saatis Konstantini aastaks kindlusvangistusse; Sinna oli ta nüüd minekul.
.....
-Kahju küll Kostja, selles on vaevalt midagi rõõmustavat. Mulle on neid ümbrikuid ka toodud ning üldse seal on kirjas näiteks mitu kuud on vaja veel istuda või midagi muud ebameeldivad.
Kostja avas ümbriku, võttis sealt kirja ning hakkas nutma:
.....
