Avaldamiseks mittemõeldud päevikud on tihti suurepärased ajalooallikad. Eriti kui tegu on niivõrd murrangulistel aegadel kirjapanduga nagu Vigala mõisniku Boris von Uxkulli (snd 1793) päevikud, kus avaneb pilt Napoleoni sõdadele ja autori õpingutele ning reisidele tolleaegses Euroopas. Noore ratsaväeohvitserina osaleb Boris von Uxkull verises ja kurnavas sõjas, milletaolist Euroopa pole veel näinud. Ent sõjakoleduste kõrval suudab autor näha muudki. Tema lai silmaring ja huvi inimeste, ajaloo ja kultuuri vastu avaldub eriti raamatu teises osas, kus ta räägib oma ülikooliõpingutest. Oluliseks teemaks tõuseb autori suhtlus vastassugupoolega ja sellega kaasnevad arvukad seiklused. Üks tema järeltulijatest on selle teema järelsõnas kokku võtnud nii: „Mehed nagu Boris armastasid, nagu Casanova seda nii tabavalt formuleeris, „naisi kuni hullumeelsuseni, aga oma vabadust alati veelgi rohkem“. Selle deviisi järgi elavaid ei säästeta süüdistustest pealiskaudsuses, truudusetuses, kergemeelsuses, samuti nagu nende laitusest, kes siin maailmas ameteid ja väärikust kannavad ja jagavad. Aga pole leida ühtegi suurt seiklejat, kes poleks rõõmuga nõus seda hinda maksma.“
Оглавление
Jürgen-Detlev von Uexküll. Sõjas ja armastuses. Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastust
Eessõna
Esimene osa. SÕJAS
Esimene peatükk. SÕJA JA RAHU VAHEL
Teine peatükk. MAJUTUS VIDZÕS
Kolmas peatükk. BORODINO TAPATALGUD
Neljas peatükk. KUTUZOV PÄÄSTAB VENEMAA
Viies peatükk. TAUROGGENIST 49 LEIPZIGISSE
Kuues peatükk. MARSS PARIISI PEALE
Seitsmes peatükk. TEENISTUSE JA ARMASTUSE VAHEL
Teine osa. ARMASTUSES
Esimene peatükk. HEGELIST HELENENI
Teine peatükk. GALANTNE DOONAU-REIS
Kolmas peatükk. SEGADUS VIINIS
Neljas peatükk. VAHEMÄNG DRESDENIS
Viies peatükk. MAJA HELENE JAOKS
JÄRELSÕNA
MEENUTADES BORIS JA KLARA UXKULLI
TEOSES NIMETATUD TÄHTSAMAD SÕJAVÄELASED
Отрывок из книги
24. veebruaril 1812 sõlmisid Preisimaa kuningas ja prantslaste keiser liidulepingu „mis puudutas ka tegevust Venemaa vastu”. Selles garanteeritakse vastastikku maavaldused ning tugevdatakse Inglismaa-vastast blokaadi. Prantsuse ja liitlaste vägedele garanteeritakse vaba läbipääs ning Preisi kuningas kohustub osalema Venemaa-vastases kampaanias 14 000 jalaväelasest, 4000 ratsaväelasest, 2000 suurtükiväelasest ja 60 suurtükist koosneva kontingendiga. Venemaa vastu peetava sõja õnneliku lõpu korral peab Preisimaa saama kompensatsiooni maa kujul. 24. märtsil sõlmivad Venemaa ja Rootsi Peterburis liidulepingu, milles Rootsile „kinnitatakse, et talle tahetakse peatselt nõutada Norra” ja et too lubab selle eest Napoleoni-vastaseks võitluseks 30 000 meest. 25. märtsil ratifitseeritakse Viinis Austria ja Prantsusmaa vahel sõlmitud liit. Mõlemad riigid garanteerivad vastastikku maavalduste puutumatuse ja uuendavad vastuvõetud Inglismaaga kauplemise keeldu. Austria kohustub hoidma relvil 30 000 meest ja 60 suurtükist koosneva suurtükiväe pargi. Venemaa-vastase sõja õnneliku lõpu korral peab Austria territoorium saama suurendatud. 27. märtsil antakse Peterburis teada reservarmee moodustamisest.
Strelna, 17. märts 1812 ■ Pärast seda, kui keiser lasi meie polgul enda eest mööda marssida, lahkusime me Peterburist enne keskpäeva ja jõudsime kella 9 ajal siia kohale. Meie lahkumisel oli kogunenud suur rahvahulk ja paljud saatsid meid jalgsi või vankritel. Nii paljude sõdurite lahkumine, kes oma pered maha jätsid, oli osalt lõbus ja osalt kurb näitemäng. – Ma ise olin väga rõõmus Peterburist lahkudes. Oma fantaasias nägin tulevast elu sõjakäigul võõrastes maades eredais värvides. Ainuke asi, mida ma kahetsesin, oli loobumine preili M. seltskonnast, kes oli mulle nii erinevail viisidel kalliks ja huvitavaks saanud.
.....
15. aprill ■ Vitebski kubermang erineb teistest oma linnade suursugususe ja elanike rikkuse poolest. Maastik on väga vaheldusrikas; siin on mägesid, järvi, viljakaid põlde: kahju, et metsi nii vähe on. Pinnas on hea; üks küla on teise kõrval.
Kamenets, 15 16. aprill ■ Lund pole enam näha, aga tee on väga mudane. Kõikjal annab kevad endast teada. Lõokesed ilmestavad põldusid, mis on veel lagedad ja ilma ilustusteta.
