Оглавление
Jüri Allik. Väldi igavaid inimesi ja olukordi
Jüri Allik. Väldi igavaid inimesi ja olukordi
Sisukord
Minu vanemad. Minu pere ja muud loomad. Õppimine Tallinna 7. Keskkoolis. Kuidas käis psühholoogia õppimine Tartu Riiklikus Ülikoolis? Moskva pisaraid ei usu. Psühholoogina kurjuse impeeriumis
Eesti keele- ja kultuuriruum. Tee teadusesse. Ei saa me ilma ajuta. Pehme psühholoogia. Bibliomeetriline autoportree. Liikumine akadeemilisel redelil. Akadeemiline puu ja kaasautorid
Tanel Moora. Madis Kõiv. Andrus Park. Endel Tulving. Ehtibar Dzhafarov. Robert McCrae. Risto Näätänen. Sõbrad raamatud
Mida teevad silmad suletud laugude taga? Kuidas kavandatakse silma liigutust
Üks väga lihtne ülesanne. Teooria võib olla väga lihtne
Arv ja arvukuse taju. Okupatsiooni teooria. Mentaalne arhitektuur. Jumal lõi normaaljaotuse
Kuidas tajutakse liikumist? Kinematogrammid. Loo moraal
Mis on nägemises lihtne ja mis on keeruline? Kuidas arvutatakse keskmist? Ihalus nutikate seadmete järele
Juhan Tork. Kas kõik rahvad on võrdselt võimekad?
Folkloor. Keel ja mõtlemine. Freudi saaga
Teaduse sõjad. Kultuuri determinism. Kas inimene on oma kultuuri nägu? Kuidas mõõta kultuuri mõju isiksusele? Kokkuvõte
Proloog. Vene hing. Rahvuslikud stereotüübid: Princetoni triloogia. Modaalne isiksus. Stereotüüpide õigsus. Projekt „Vene iseloom ja isiksus” Venemaa ja tema naabrid. Eurooplase rahvuslik iseloom. Skeem, mis seletab rahvuslike stereotüüpide kujunemist. Mis ülesanne on rahvusliku iseloomu stereotüüpidel? Kuidas tekivad pildid rahvuse iseloomust? Epiloog
Kui kiiresti kulgeb aeg? Retseptid
Kuidas Eesti teadust üles ehitati? Zobeli-Alliku kiri. Riigitellimuse idee on visa kaduma. Kui hea on Eesti teadus?
Publitseerida või mitte publitseerida? Suletud publikatsioonide maailm. Avatud juurdepääs. Eelretsenseerimise pöörane maailm. Halvim võimalikest maailmadest. Kuhu teadusmaailm liigub?
Sissejuhatus
Elujoon
Minu vanemad
Minu vanaisa Samuel Raudsepp 1918. aastal sõjaväearstina. Vasakult esimene on minu vanaema Jevgenia
Minu ema Niina Raudsepp
Viru-Nigula koguduse kirikuraamatusse tehtud sissekanne Toma Jani Hans Alliku kohta, kes sündis Samma külas 1798. aastal. Tema oli minu 1890. aastal Kabala külas sündinud vanaisa Kaarel Friedrich Alliku vanaisa
Karl Allik (Richard Sagritsa visand)
Minu pere ja muud loomad
Mari Allik
Annamariga presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias 19. augustil 2011. aastal
Õppimine Tallinna 7. Keskkoolis
Selline reibas pilt ilmus Noorte Hääle 1967. aasta 18. jaanuari esilehel. Pildistamise päeval olime otsustanud Andrusega igaks juhuks kooli mitte minna. Õppealajuhataja muidugi taipas helistada mulle koju, sest ma elasin koolist kolmesaja meetri kaugusel
Richard Sagrits, „Noor kunstnik” (1962, tempera/pastell)
Jüri Allik, „Vaikelu küünla ja raamatuga” (1962, õli)
Selline pilt ilmus Nõukogude Õpetajas 25. veebruaril 1967. aastal toimetuse enda artikli „Kui mahajäämus on juba tekkinud” juures ning ilmselt näitena, kuidas mahajäämust vältida
Tallinna 7. keskkooli kunstiklassi õpilased (vasakult) Ivika Uuetalu, Kaie Heinloo, Maie Kutti, Indrek Nurk, Jüri Kaik ja Urmas Lipand kuulavad oma juhendaja Senta Kivistiku seletusi (1961, Eesti Filmiarhiivi foto)
Kuidas käis psühholoogia õppimine Tartu Riiklikus Ülikoolis?
Konstantin Ramul (1879–1975)
Loogika ja psühholoogia kateeder 1970. aastal. Esireas (vasakult): Kalju Toim, Enn Koemets, Andres Pärl, Konstantin Ramul, Aino Lunge ja Uno Siimann. Teises seas: Ljudmilla Izjumova, Ülo Vooglaid, Aino Pratka, Elve Pung, Mihhail Kotik, Ülle Papp, Aime Käämbre ja Henno Kaidro
Aino Lunge (1928–1994)
Kalju Toim (1925–1996)
Mihhail Kotik (1923–1994)
Ülo Vooglaid, Boriss Lomov ja Vladimir Zintšenko Käärikul, tõenäoliselt 1969. aastal
Aleksandr Luria (1902–1977)
Moskva pisaraid ei usu
Aleksei Leontjev (1903–1979)
Ehtibar Dzhafarov
Jevgeni Sokolov (1920–2008)
Vladimir Zintšenko (1931–2014)
Rotaprinttrükis ilmunud väike (143 lk) raamat, mida väga vähesed teavad ja on lugenud
Psühholoogina kurjuse impeeriumis
Aavo Luuk ja Jüri Allik Tartus Tiigi tänaval ruumis 331 asunud laboris. Taustaks tutvuste, Vana Tallinna likööri ja suitsuvorsti abil kogutud katseaparatuur
Nägemispsühholoogia labor Tiigi 78 ruumis 331. Aavo Luugi kõrval seisavad meie kolm inseneri (vasakult): Urmas Mast, Väino Vaske ja Tiit Mogom. Meie uhkuse, arvuti juhitava katsesüsteemi ees istuvad Jüri Allik ja Julia Berger
Joe Lappini retsensioon Tartus ilmunud kogumikule
Neli habemega meest Tartu Riikliku Ülikooli rektoraadis 1989. aastal: Aavo Luuk, Endel Tulving, Peeter Tulviste ja seinal rippuv Lenin. Endel Tulvingu esimene külaskäik kodumaale oli kindel märk, et ajad pole enam endised
Minu KGB väljasõidu toimik, mis on hoiul Riigiarhiivis
Millal saab Eesti teadus vabaks? Artikli tõlge Helsingin Sanomates
Minu akadeemiline elujoon
Eesti keele- ja kultuuriruum
Tee teadusesse
Neckeri kuup on üks paljudest nägemisillusioonidest, mida on tuhandeid kordi esile toodud. Tegelikult pole põhjust ambivalentsust illusiooniks nimetada, sest kahel kehal võib täiesti seaduspäraselt olla ühesugune tasapinnaline projektsioon
Ei saa me ilma ajuta
Polnud väga tavaline, et Postimees avaldab teadusuudise oma esilehel koos teatega gaasihinna võimalikust tõusust
Pehme psühholoogia
Bibliomeetriline autoportree
Kuidas mu profiil nägi välja Google Scholaris 1. detsembril 2017
Liikumine akadeemilisel redelil
Akadeemiline puu ja kaasautorid
Inimesed, kes on mind kõige rohkem mõjutanud
Tanel Moora
Tanel Moora
Madis Kõiv
Madis Kõiv (1929–2014)
Andrus Park
Andrus Park
Endel Tulving
Endel Tulving
Endel Tulvingu profiil Google Scholaris (11.02.2017)
Kunagi varem pole Tallinnas nii palju väljapaistvaid psühholooge koos olnud kui 1998. aasta mais Endel Tulvingu korraldatud konverentsil „Mälu, teadvus ja aju”. Esimeses reas vasakult: Lars Nyberg, Valerie Curran, Nancy Andreasen, Endel Tulving, Elizabeth Loftus, Michael Gazzaniga, Reza Habib; teises reas: Herman Buschke, Tim Shallice, Robert Sternberg, Brian Levine, Daniel Schacter, Janet Metcalfe, Lars-Göran Nilsson, Henry Roediger, Anthony Randal McIntosh, Emrah Düzel, Hans Markowitsch, John Gardiner, Jüri Allik; tagareas: Donald Stuss, Mark Wheeler, Fergus Craik, Martin Lepage, Gianfranco Dalla Barba, Randy Buckner, Robert Cabeza
Ehtibar Dzhafarov
Ühel pikkadest jalutuskäikudest, seekord 2009. aastal Tartus
Robert McCrae
Robert McCrae 20. mail 2012. aastal jälgimas Suures kanjonis päikesevarjutust. Foto tegi Bill Newhall ja see ilmus ajakirjas Journal of Personality Assessment, 2013, 95(6), lk 556
Robert McCrae profiil Google Scholaris (11.02.2017)
Risto Näätänen
Risto Näätänen juhatamas doktoritöö kaitsmise tseremooniat Tartu Ülikooli uue anatoomikumi ringauditooriumis 10. juunil 2014. Gigandi õlgadel seisab Andero Uusberg ja kaitsmine ise toimub samas majas, kuhu Emil Kraepelin rajas 125 aastat tagasi ühe maailma esimese ekperimentaalpsühholoogia laboratooriumi
Risto Näätäneni profiil Google Scholaris (11.02.2017)
Sõbrad raamatud
Silma liikumised
Mida teevad silmad suletud laugude taga?
Kuidas kavandatakse silma liigutust
Joonis meie artiklist kolme katseisiku A, B ja C andmetega, mis näitab käskluse esitamisest liikumise alguseni kuluvat aega. Kõige pikem on aeg siis, kui mõlemad instruktsioonid esitatakse ühel ja samal ajal (IOA = 0). Iga millisekund täiendavat aega ühe komponendi, s.o kas suuna või amplituudi töötlemiseks vähendab sakaadi alustamiseks kuluvat aega
Lihtne toruskeem, mis näitab, kuidas võib mõtelda. Kaks toru jooksevad kokku, tekitades ummiku juhul, kui mõlemas harus voolab vedelik. See voolu aeglustumine iseloomustabki seda, kui palju raskem on kahte liigutuse parameetrit – suunda ja amplituudi – koos programmeerida võrreldes nende mõlema eraldi programmeerimisega
Miks võib äratundmine avastamisest mõnikord parem olla? Üks väga lihtne ülesanne
Näide ülesandest, mida vaatleja pidi lahendama. Igas üksikus katses tuli otsustada, millises suunas, kas vasakule või paremale, oli ringi keskel olev täpp nihkes (nihke äratundmine). Teine otsustus nõudis sellele ringile osutamist, milles asus ringi keskkohast nihkes olev täpp (nihke avastamine)
Teooria võib olla väga lihtne
Joonis Thurstone’i artiklist, mis selgitab seda, et kaks fikseeritud suurusega stiimulit R5 ja R7 võivad olla erineva tõenäosusega esindatud erinevates sisemistes seisundites Si. Tänu sellele võib mõnikord tugevam signaal R7 tunduda väiksemana kui tegelikult nõrgem signaal R5
Arvukuse taju. Arv ja arvukuse taju
Okupatsiooni teooria
Katsuge kohe esimese mulje põhjal hinnata, kummas pooles, kas vasakul või paremal, on rohkem täppe?
Lihtne joonis, mis seletab okupatsioonimudeli töö põhimõtet. Iga punkti ümber on ühesuguse suurusega ringikujuline ala, mida iga punkt näib enda alla võtvat. Juhul, kui kahe punkti okupatsiooni alad kattuvad, siis väheneb summarselt kaetud ala kattuvuse võrra. Arvukust hinnatakse aga summarse kaetud ala põhjal
Mentaalne arhitektuur
Jumal lõi normaaljaotuse
Katsuge ühe pilguga hinnata, kas rohelisi ringe on rohkem kui punaseid või on vähem?
Liikumistaju. Kuidas tajutakse liikumist?
Werner Reichardt (1924–1992)
Pulga külge liimitud rohekärsakas lõputus Y-labürindis
Gunnar Johansson (1911–1998)
Juhuslik muster, mis on saadud sellel teel, et iga ruudu puhul on juhuslikult otsustatud, kas see on must või valge
Kinematogrammid
Loo moraal
Kas silm tunneb statistikat? Mis on nägemises lihtne ja mis on keeruline?
Mõnda erinevust on palju lihtsam märgata kui mõnda teist
Tunnuste – suurus, värv ja vorm – kombinatsioone pole lihtne üles leida. Näiteks, kus on suur roheline rist?
Kuidas arvutatakse keskmist?
Tuleb otsustada, kas nelja ringi keskmine suurus on suurem või väiksem keskel asetsevast etalonist (katkendlik joon). Vasakul kujutisel on üks ringidest läbimõõdult etalonist nelja ühiku võrra suurem. Parempoolsel joonisel on need neli suuruse ühikut võrdselt ära jaotatud kõigi nelja ringi vahel. Kumma variandi puhul on ilmsem, et nelja ringi keskmine on etalonist suurem?
Pilt sellest, kuidas katse põhimõtteliselt välja nägi. Ülesanne on ütelda, kas kaheksa ringi keskmine suurus on suurem või väiksem keskel oleva etalonringi suurusest
Ihalus nutikate seadmete järele
Intelligentsuse mõõtmine
Juhan Tork
Juhan Tork 1927. aastal
Joonis Juhan Torki raamatust „Eesti laste intelligents”
Kas kõik rahvad on võrdselt võimekad?
Kõrvalepõiked humanitaariasse
Folkloor
Keel ja mõtlemine
Freudi saaga
Vaino Vahinguga vestlemas Sigmund Freudi raamatu „Inimhinge anatoomiast” esitlusel 3. märtsil 1999. aastal
Kultuur ja isiksus
Teaduse sõjad
Kultuuri determinism
Kas inimene on oma kultuuri nägu?
Kuidas mõõta kultuuri mõju isiksusele?
Põlisomadused
Kokkuvõte
Akulturatsioon
Kas keelel on isiksus?
Kohordi efektid
Vene hinge otsingul. Proloog
Vene hing
Rahvuslikud stereotüübid: Princetoni triloogia
Modaalne isiksus
Stereotüüpide õigsus
Projekt „Vene iseloom ja isiksus”
Pilt sellest, kuidas võiks ilukirjandus kujutada tüüpilist venelast ja kuidas inimesed tegelikult kirjeldavad etnilist venelast, keda nad hästi tunnevad.146. Venemaa ja tema naabrid
Venelase ja eestlase stereotüübid. Eurooplase rahvuslik iseloom
Skeem, mis seletab rahvuslike stereotüüpide kujunemist
Mis ülesanne on rahvusliku iseloomu stereotüüpidel?
Joonis 3. Põhimõtteline skeem, kuidas rahvuslikud stereotüübid kujunevad
Kuidas tekivad pildid rahvuse iseloomust?
Epiloog
Hea teadlase kokaraamat149. Kui kiiresti kulgeb aeg?
Retseptid
Retsept nr 1: Avalda seitse artiklit aastas
Retsept nr 2: Tööta koos nendega, kes on sinust paremad
Retsept nr 3: Ära kapseldu ühte valdkonda
Retsept nr 4: Pikenda artikli eluiga
Retsept nr 5: Ära tee seda, mida teised sinust paremini teevad!
Retsept nr 6: Sõnumit tuleb kuus korda korrata
Retsept nr 7: Olulised asjad tuleb kohe teha
Retsept nr 8: Kuula hoolega, mida targematel on ütelda
Retsept nr 9: Raamatupidamistööd on mõistlik enne teisi ära teha
Retsept nr 10: Mõtle suurelt
Retsept nr 11: Kunagi ei tohi alla anda
Eesti teaduse lugu
Kuidas Eesti teadust üles ehitati?
Zobeli-Alliku kiri
Riigitellimuse idee on visa kaduma
Kui hea on Eesti teadus?
Publitseerimise huvitav maailm
Publitseerida või mitte publitseerida?
Nägemistaju uurimise valdkonna kõige olulisema ajakirja Vision Research kaas 2014. aasta märtsis. Aastas ilmub selles ajakirjas umbes 170 artiklit
Suletud publikatsioonide maailm
Avatud juurdepääs
Eelretsenseerimise pöörane maailm
Halvim võimalikest maailmadest
Kuhu teadusmaailm liigub?
Epiloog
Viidatud kirjandus
