Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Renate, välejalgne kuningatütar
Loss oli juba mitu nädalat kosilasi täis. Neid jätkus kõikjale: enamasti luusisid nad tallide ümber, aga muidugi ka printsess Renate akende all ja mõned rahulikumad muudkui patseerisid pargis, tiigi juures. Aga üldiselt jätkus neid tõepoolest kõikjale. Mõni käitus nagu vaene sugulane, õnnetu hulkuv kiisu, kes pole juba mitu aastat korralikult süüa saanud ja lihtsalt peab kogu aeg pugima. Ja kui nad parasjagu ei söönud, siis vaatasid nad äraütlemata kurva ja igatseva pilguga söögitoa poole.
Võib muidugi olla, et nad lihtsalt ei hinnanud piisavalt kõrgelt oma võimalust kuningatütre süda võita või vähemalt ta käsi endale krabada, ja otsustasid sellest külaskäigust võtta, mis võtta annab. Teisisõnu otsustasid nad nautida – kui vatsa valutama panevat õgimist saab nautimiseks pidada – lossi suurepäraste kokkade meistriteoseid. Eks see ole omamoodi praktiline lähenemine, aga sedasorti praktikud ei jõua kunagi kuigi kaugele. Pole vajagi.
.....
„Mul on teie üle muidugi väga hea meel,“ pilkas Renate. „Tänapäeva heitlikus maailmas on üksmeelt, tõelist üksmeelt, väga raske leida.“
Ei kuningas ega hertsog osanud selle peale midagi öelda. Mida kuningatütar sellega öelda tahab? Mida paganat ta udutab? Renate laskis neil veel natuke omas rasvas praadida ja lisas siis: „Isegi natuke kahju, et üksmeel ei ole valdav. Ikka leidub mõni hellitatud printsess, kes kõik ilusa ära rikub.“
.....