Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Olen vana merimees
Minu lapsepõlve kodu
Kuidas minust sai merimees
Esimesed päevad laeval
Torm
Ristimine
Võõras linn
Uus reis ja „Suitsu” hukkumine
Kaks päeva paadiga lahtisel merel
Haigena Fraserburghis
Mõned päevad saksa laeval
„Marsil”
Vahemerel
Matused merel
Jäätunud laeval koju
Sõnaseletusi
Olen vana merimees. Selja tõmbab kühma, sõrmed konksudena kõveraks, jalad kangeks ja tuimaks. Jooksva vaevab puusades ja labaluis. Enam ei askelda ma kevaditi laevaahtreis, ei kamanda mehi ega korralda merekaarte.
Nüüd on mul väike punane majake Väinavere neemel, merekaldal. Majakese taga mühab männimets ja tormide aegu ulatuvad merelained kastma uksekünnist. Olen oma vanapõlvekoduga täiesti rahul, ega saakski ma elada mujal. Kui akna avan, kuulen selgesti mere hingamist. Mõnikord, iseäranis kevaditi ja sügiseti, hakkab meri mind kutsuma, aga minust ei ole enam minejat kuhugi. Minu aeg möödas. Ei ma ise vist lahku enam majakesest, kord viiakse mind siit laudadest majakeses, jalad eespool, Vesku kabeli surnuaiale Anne kõrvale.
.....
Siis kutsuvad nad mu tuppa ja ma pean näitama neile loodi, liivakella, suurt kompassi ja merekaarte. Väledajalgseina jooksevad nad mu ees ja ma ei jõua kuidagi neile järele. Toas pannakse pingid ja toolid kokku, ehitatakse laev. Merekaart ja kompass asetatakse lauale, vanem haarab rooliratta ja hakkab juhtima, noorem heidab loe vette, keerab liivakella ümber — jooksma.
Hilja õhtul tuleb ema, võtab poisid käekõrvale ja viib magama. Aga mina jätan merekaardid lauale, loe vette, toolid laevaks ja keeran liivakella jälle ümber. Nagu peenike valge niit langeb liiv kellas. Nii on läinud aeg. Mõtted hakkavad ekslema mälestusis, kass avab silmad pilukile ja jätab ketramise. Tulevad meelde lapsepõlvekodu ja kodurand, kus minagi jooksin väledajalgsena ja saatsin männikorbast laevu kaugeile meredele.
.....