Peeglite linn. I raamat

Оглавление

Justin Cronin. Peeglite linn. I raamat

PROLOOG

I. TÜTAR

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

II. ARMASTAJA

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

III. POEG

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

IV. RÖÖVIMINE

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

Отрывок из книги

Esimese talletaja („Kaheteistkümne raamat”) kirjapanekutest

Ette kantud kolmandal Põhja-Ameerika karantiiniaega käsitleval ülemaailmsel konverentsil Indo-Austraalia Vabariigi Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli inimkultuuride ja konfliktide uurimise keskus 1003. aasta pv, 16.–21. aprill

.....

Kui Peter mööda treppi tammi harjale ronis, oli päike parajasti tõusmas. Pohmelus kündis endiselt oma pikka vagu, ja haamriga vehkides lõõskavkuumal katusel mööda saadetav päev ei tõotanud asja paremaks muuta. Veel üks tunnike magamist oleks marjaks ära kulunud, kuid pärast seda jutuajamist Lore’iga tahtis ta pea enne tööle ilmumist selgeks saada.

Üleval võttis teda vastu algav päev, mida leevendav madal pilvekiht pidi lähima tunni jooksul olematuks kõrbema. Pärast Peteri lahkumist lähetusjõududest oli tamm omandanud tema mõtetes tootemliku tähtsuse. Saatuslikule Kodumaa suunas teele asumisele eelnenud päevadel oli ta toonud siia oma vennapoja. Midagi iseäranis märkimisväärset siin aset ei leidnud. Nad olid silmitsenud avanenud vaatepilti, kõnelenud Peteri retkedest lähetusjõudude koosseisus ja Calebi vanematest Theost ja Mausist ning läinud siis alla jahutustiiki ujuma, mida Caleb ei olnud varem kordagi teinud. See oli tavaline jalutusretk, kuid ometigi oli päeva lõpuks miski muutunud. Peteri südames oli avanenud üks uks. Tollal ta seda ei taibanud, aga selle ukse taga oli uudne olemisviis, milles tuleb oletatavasti võtta enda kanda poisi isa kohustused.

.....