Оглавление
Kaja Kahu. Minu Guatemala
VÄIKESEST EESTIST SUURDE MAAILMA
KALLIS, ME KOLIME
ESIMEST KORDA AMEERIKAS
JÄLLE TEELE
GUARDAESPALDAS – IHUKAITSJA
KOHANEMINE
PERDÓN, PERO NO HABLO ESPAÑOL – VABANDUST, AGA MA EI RÄÄGI HISPAANIA KEELT
LILLED, LIHA JA MUSID
ILMAJUTT
ANTIGUA. ATITLÁN. TIKAL
JÕULUD SUVEL JA VULKAANID
POCO A POCO – TASAPISI
CÓMO USTED QUIERE – NII, NAGU TEIE SOOVITE
MATšEETEMEHED JA MAFFIA
SEGANE SUVI, SKORPIONID JA SURNUTE PÜHA
HAIGUS
LIHAVÕTTEVAIBAD JA NUTUTA LAPSED
HÜVASTI, GUATEMALA!
EPILOOG
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Minu pikemate ümberasumiste peapõhjus erinevatesse maadesse, sealhulgas ka Guatemalasse, on minu mees Juhan. Temal oli soov ennast välismaal töötades proovile panna ja mina tahtsin koos temaga katsetada, kas tulen sellise eluga toime. Esialgu läksime mõttega, et proovime aasta-paar, tänaseks oleme väljaspool Eestit elanud kümme aastat. See elu on olnud väga ilus ja samas ka väga raske ning sellega toime tulemiseks ei ole mina muud võimalust leidnud kui vaadata enda sisse ja muudkui õppida, õppida, õppida.
Guatemala oli Juhani kolmas „töö maa”, kuhu me pärast kolme ja poolt aastat Leedus ning kolme aastat Ukrainas 2007. aasta augustis elama asusime. Olin Guatemalasse kolimise osas väga põnevil, sest aimasin ette, et tulemas on eelnevatest tunduvalt erinev kogemus. Kartsin muidugi ka, sest Vilniusest ja Kiievist oli mul siiski mingi eelteadmine, Guatemala tähendas aga tundmatus kohas vette hüppamist.
.....
Vanana ma ennast ei tunne ja maja ei kao ka kusagile. Kodu, nojah kodu... aga see on ju seal, kus me oleme koos! Ilmselt see ongi minu jaoks asja suurim konks, et enam ei ole kõik koos. Poeg, kes on selleks hetkeks juba kakskümmend ja teenib aega Eesti sõjaväes, on faktiliselt täiskasvanu, ent tütar, kel aastaid alles kuusteist ja kes üksinda koju jääb, et lõpetada üheteistkümnes klass... Algne plaan nägi ette, et ka tema koos meiega tuleb, aga selgus, et Vilniuse rahvusvahelises koolis on ainult üheksa klassi. Jah, mõtlen küll, et oleme püüdnud oma lapsi kasvatada nii, et nad ise teavad, mida teevad ja enda eest vastutada mõistavad, kuid kas see ka päriselt toimib? Eesti kultuuriruumis on ikka kombeks, et lapsed mingil hetkel kodust lahkuma hakkavad, aga et vanemad ühel päeval asjad pakivad ja lähevad...
Ebakindlust tunnen ka kahe noorema lapse pärast, kes peavad alates esmaspäevast hakkama haridust omandama inglise keeles. Kolmese pärast ma nii väga ei muretse, sest mõtlen, et võib-olla on see kõik selleks ajaks juba läbi, kui tema „päris kooliikka” jõuab, kuid vanema lapse pärast on küll mure: jätta neljateistaastaselt maha kõik sõbrad ja tuttav elukorraldus. Kohati arvan, et see on veel raskem, kui meie endi jaoks, sest lõppude lõpuks meie ju tahtsime seda, nemad on vaid kaaskannatajad. Loomulikult oleme sellest kõigest nendega rääkinud ja küsinud ka nende arvamust, ent ikkagi tunnen ennast natukene süüdi.
.....
