Oma saar
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Karin Kilp. Oma saar
Karin Kilp. Oma saar
ÕHTU
UUS PÄEV
KOLMAS PÄEV
NELJAS PÄEV
VIIES PÄEV
KUUES PÄEV
SEITSMES PÄEV
Отрывок из книги
Vaikne põrin. Sile siidine vesi ja pehme joon, mille kummipaat lainete vahel õige pisikesi hüppeid tehes merele jätab.
Tormi istub paadininas, pepu paadi põhja valgunud veest pisut niiske. Tema tühi pilk on suunatud kaugele merele paadi ees. Ta tundub mõtlik ja isegi kurb. Kurvaks teeb teda mõte sellest, mis teda ootab – suur teadmatus ja hoopis teistmoodi elu kui see, millega ta harjunud on. Nädal asustamata saarel. Ilma telekata. Ilma telefonita. Ilma arvutimängudeta. Ilma sõpradeta. See võib olla kohutavalt igav. See saab olema ilmselt üks pikk ja jube nädal selle ilusa suve sees.
.....
Nõnda nad siis sõidavad vaikides. Juba praegu on igav. Enam ei paista ka see sadam, kust nad teele asusid. Ei paista üldse midagi peale vee. Vesi on igal pool. Lisaks hakkab selles jahedas suveõhtus mere peal külm ka. Enne läks vett püüdnud käsi liiga sügavale üle paadi serva ning ka jope varrukas valgus vett täis. Paadi kiire sõiduga kaasnev tuul näpistab algul keha, siis käsi, kuni muudab sõrmeotsad jääkülmaks. Tasapisi hakkavad ka hambad külmast plõgisema.
Päike ongi juba merre vajunud. Kui saaks pisut liigutada, hakkaks ehk soojem … Paadis ei tohi püsti tõusta ja istudes käte-jalgadega vehkimine ei anna piisavalt sooja. Poiss sikutab jope kapuutsi nööri kõvemini kinni. Hetkeks tunneb Tormi, justkui oleks ta merehädas. Ümberringi ainult vesi ja maad ei paista kusagilt. Õnneks on paadis teisi inimesi veel peale tema. Merehädalisena oleks ta päris üksi.
.....