Автор книги: Karl Ast Rumorid книги: 686483Оценка: 0.0Голосов: 0Отзывы, комментарии: 0665,56 руб.(6,65$)Читать книгуКупить и читать книгуЭлектронная книгаЖанр: Зарубежная классикаПравообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OUДата публикации, год издания: 2010Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985658338Возрастное ограничение: 16+ОглавлениеОтрывок из книги
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Описание книги
Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad nüüd Eestis esimest korda ja esimest korda ühiste kaante vahel. Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971. "Aegade sadestuse" esimene osa "Noorusmaa", mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis. Teine osa "Punane ja must" (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku põgusast maapaost Šveitsis. Lõpetamata jäänud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud üksnes ajakirja "Tulimuld" lehekülgedel.
Оглавление
Karl Ast Rumor. Aegade sadestus
I. Noorusmaa
Päevakeste
Jälgi jälgimas
Ähmasusest teadvusele
Õdus intiimsus
Talv taganeb
Kevad
Perekondlikku
Talud nagu vaigupedajad
Setud
Kalavenelased
Pastori palge ees
Koolis ja karjas
Veidrikke
Lokuta ja Räpina
Vastseliina
Petseri. I
Petseri. II
Murrang
Viimane suvi
II. Punane ja must
Rahutus ja uuenemine
Uus algus
Tartu. I
Tartu. II
Esimene Tartu aasta
Treffneri kool
Renessanss ajakirjanduses
Toimetuse intiimsuses
Noor olla…
Kaheksas laine
Pruunseelikute sõda
Teema variatsioonidega
Verine pühapäev
Katastroof
Sattumuste saatuslikkus
Sündmuste keeris
Põgenemas
Šveits
Äikeseilm
Bilanss
III
Tormi raugedes
Ärevuses ja kõhkluses
Vene tänava vanglas
Ants Laipmann toob vangimajja elevuse
Tartu vangla kirev elanikkond
Tartu vanglast Riia vanglatesse
Elu vanglas jätkub
Viimased vanglad
Kuidas memuaarid lõpetamata jäid
Отрывок из книги
Võrumaa idapoolsel veerul, vastu Setumaa kaelakujulist pikendust Peipsi suunas, venib lõunast põhja lausik soomaa just kui pikergune liud, ulatudes Orava metsadest Võhandu jõe suudmeni. Näib, nagu oleks muistsetel aegadel lebanud siin üks Peipsi lahtedest, mis hiljem ära umbus ning rabalohuks muutus. Ometi ei tarvitse see nii olla, sest Peipsi veed on agressiivsed: nad ei tagane, vaid ründavad, omades tendentsi koguselt suureneda. Pihkva järve kallastel toimub soostumise, mitte maastumise protsess. Võib-olla asus tollel mülkasel liuastul, millest jutt, kunagises ajakauguses arumaine luht.
Mudasegune aeglaselt voolav jõgi, õieti tubli oja, jagab selle soostunud vaagna pikuti kaheks võrdseks pooleks. Sood hüütakse Mädasooks, jõge – Mädajõeks. Kumbki neist ei vääri tõeliste omaduste poolest neile omistatud nime. Eesti pindalal leidub mitmeski osas hoopis tümamaid lausikuid kui Mädasoo; ka jõgi pole teistest soojõgedest „mädam”.
.....
„Vaevalt ta sulle võõras…”
Mu isa arvas mineja turristunud käitumist õieti mõistnud olevat: peletada hooplemisega haledust hinges. Kiitles küll, et jalad ise viigu, aga igast sammust paistnud ebakindlus ja tõrksus. Sääremarjad nägid, mis neist maha jäi; ent põlvedki tahtsid seda näha. Tollest too aeglustamine ja kohmitsus. Mees eemaldus takerduvi jalu ning vaatas aeg-ajalt tagasi. Läks… seisatas jälle, kuni ületas põlluvahetee. Seal hõlmas mets ta enesesse, nagu kõiki teisigi, kes Päevakestelt maanteele tahtsid jõuda.
