Teise maailmasõja ajal Saksamaal sõjaväes ja hiljem sõjavangis viibinud Karl Laane 16 kaustikut või „sõjamärkmikku“ käsitlevad ajavahemikku juulist 1944 kuni 1947. aasta veebruarikuu esimese pooleni. Käesolevas raamatus on esimesed seitse neist, mis kirjeldavad aega juulist 1944 kuni juulini 1945. Märkmikud leiti 21. sajandi algusaastatel, kui Karl Laane poeg Lauri-Enn hakkas korrastama isast järelejäänud mahukat dokumendi- ja fotoarhiivi. See oli äärmiselt haruldane leid. Mitte ainult, et sõja lõpust oli päevikute leidmise ajal möödas üle 60 aasta. Üldjuhul on armeedes sõduritel ja ohvitseridel päevaraamatute pidamine keelatud, sest need võivad taganemise ajal või muudel asjaoludel sattuda vastase kätte ja anda neile hinnalist teavet. Karl Laane viibis Saksamaal erinevates väljaõppelaagrites, osales mitmetes sõjasündmustes, ta üksus saadeti Taani, kust ta sõja lõpupäevade kaoses Saksamaale tagasi tuli, ta langes sõjavangi ja elas erinevates vangilaagrites – sellistes olukordades on lugematu hulk võimalusi, et märkmed võivad kaotsi minna. Kuid koju need märkmikud omal ajal jõudsid ja nii annavad need haruldaselt huvitava pildi tolleaegsetest sündmustest. (Küllo Arjakase eessõnast).
Оглавление
Karl Laane. Sõjamärkmikud. Päevikud 7. juulist 1944 kuni 6
KARL LAANE – õpetaja, haridustegelane, uurija, valgustaja
Mõnda Karl Laane eluteelt
Uurija ja rahvavalgustaja pärandist
Sõjaaegsete päevikute avaldamisest ja Karl Laane päevikute üldine iseloomustus
Üht-teist isiklikust elust
Karl Laane kaasaegsete mälestustes
I päevik. Sõja jalus
II päevik
III päevik
IV päevik
V päevik. Sõjamärkmik
VI päevik. Sõjamärkmik
VII päevik. Päevast päeva… (Sõjamärkmik)
Karl Laane biograafia
Отрывок из книги
3. novembril 1986 jõudis Tallinnas lõpule Karl Laane elutee. Veel kümmekond päeva varem esines ta Tartus kodu-uurimise päeval. Kõnelejal jagus teemakohaseid mõtteid ja uute kavade tutvustust. Paar kuud varem avaldas Võru rajooni leht Töörahva Elu kahes numbris Karl Laane artikli «Külalise pilgu, võrulase südamega». See jäi tema viimaseks taaskohtumiseks Võrumaaga. Kirjutises leidus ka kriitilisi toone: mitmed vaatamisväärsused on võsastunud, rohkem oleks vaja suunavaid viitasid. Veebruaris 2017 möödus 110 aastat Karl Laane sünnist.
Ta pärines Võrumaalt. Oli mees, kes läbi elu püüdles hariduse poole ja kes pidas oma kutsumuseks jagada õpetust edasi, oma õpilastele või kaaslastele. Ta tegutses tugeva sisemise kohusetunde mõjul ja oskas haarata teisi kaasa oma rahvavalgustuslikesse tegemistesse. Paraku sai ka Karl Laane saatuseks sattuda 1940. aastatel Eestit tabanud ajaloo suurtormide kätte, mis mõjutasid tema elu nii otseselt kui ka kaudselt.
.....
Inimesena oli ta erakordselt aus. Sellega ühines sügav inimlikkus, teatav suur mõistmine. Ta võttis kalmistutel arvele nii Mihkel Martna ja Konstantin Koniku kui ka näiteks Boriss Kummi või revolutsionääride Telmanite kalmud ning kajastas objektiivselt nende elulugusid oma käsikirjalises kalmisturaamatus. Ta ei sõdinud kalmulistega. Muidugi tuli tema käsikirjas ridade vahelt välja, millised harimatud tegelased said kompartei toel kõrgeid ametikohti.
Inimesena oli ta sõbralik ja koostööaldis. Ametialane kadedus jäi võõraks, ta jagas alati omi teadmisi ja materjale. Kui 1980. aastate keskel alustati ettevalmistusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamiseks, siis mõned kodu-uurijad nägid selles rivaliteeti, aga tema hakkas ise kohe suhtlema Trivimi Velliste jt EMS tegelastega.
