Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud… Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.
Оглавление
Katrin Pauts. Tulekandja. Muhumaa põnevik
1. osa. Inselmann – mees saarelt
KEVAD 2015
ÜKS PÄEV VAREM
SEPTEMBER 2015
2. osa. Preester
SUVI 1990
SEPTEMBER 2015
REINU PÄEVARAAMAT, SUVI 2015
SEPTEMBER 2015
SUVI 1990
REINU PÄEVARAAMAT, SUVI 2015
REINU PÄEVARAAMAT, SUVI 2015
REINU PÄEVARAAMAT. MAJA METSAS
JÄRELSÕNA
TÄNUSÕNAD
Отрывок из книги
„Kes ta teile oli?”
Marion kuulis küsimust, aga ei vastanud kohe. Kahvatu leek hingitses vaevu. Suurem osa küünlaid oli juba kustunud. Ta loendas kiiresti – viis. Nii väikeses kohas polegi rohkem loota. Marioni lavendlilõhnaline teeküünal oli kuues. Teepervel lebas ka kimp valgeid liiliaid. Lilledel olid poripritsmed. Ta tahtnuks need maha pühkida. Küsija aga ei kavatsenudki lahkuda, vaid hingas talle kuklasse ja ootas. Vaikus muutus piinlikuks, aga ta ei teadnud, mida vastata.
.....
Tema küsimusele psühholoog vastata ei osanud. Marion teadis isegi, millest tema veider sõltuvus tingitud oli. Ta ainult ei teadnud, kuidas sellest vabaneda. Psühholoogist polnud vähimatki kasu, ta raiskas ainult aega ja raha. Tabletid ei aidanud millestki vabaneda, ta kasutas neid unerohuna.
Kui lastekodu Marionile enam ajapikendust ei andnud ja ta pidi välja kolima, oli ta hakanud õnnetuspaiku külastama. Esimene kord oli olnud juhus, järgmised enam mitte. Kümme aastat oli ta igas õnnetuspaigas kohanud erinevaid nägusid. Mitte kunagi varem ei olnud ükski nägu kordunud.
