Отрывок из книги
Tiia ladus viimased pesud riiulisse, pani kapiukse kinni ja ohkas. Homme on kohal kolm uut üürilist, kes ennast nende kõrvale korterisse sisse seavad. Taas kord sai läbi see mõnus aeg, kui oli võimalik toas üksi olla. Köök ja vannituba olid niikuinii ühises kasutuses.
Tiia tuli Soome neli aastat tagasi. Ajutiselt, nagu ta endale kinnitas. Talle anti tööd koristajana ja toanurk kahetoalises korteris, kuhu varsti kolis ka Siiri. Tiia sai temaga hästi läbi, sest mõlemad olid rahuliku olemisega ja puhtad inimesed, elus palju näinud ning oskasid hinnata nii mõnusat lobisemist kui ka aeg-ajalt tekkivat privaatsusvajadust. Paraku ei saanud nad nautida üksinda oma toas olemist kogu aeg, sest üürid on Soomes kõrged ning seepärast majutas peremees ehk personalifirma juhataja Raido neile ka ajutisi töötajaid. Enamasti olid need aianditöölised, kes alustasid novembris ja lõpetasid mais. Mõlemasse tuppa paigutati püsielaniku kõrvale tavaliselt üks, vahel kaks naist. Homme, pühapäeval, tulevad platsi selle aasta omad, et ülehomme aiandis pihta hakata.
.....
„Kõigepealt peab linnaliiniga sõitma kesklinna, sealt kaugliinide bussijaama ja siis Helsingis tuleb Kamppist istuda trammi peale, mis viib Katajanokka terminali,” juhatas Tiia. „Mina olen küll tihti läinud Länsisatamast Tallinki või Eckerö Line’i laeva peale, sinna pääseb ka otse kaugliinibussiga sadama treppi.”
„Kas see jääb paremale või vasakule?”
.....
