Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Hüvastijätunaer
Kooljaluu ja klaveripomm
Kruusemendi Arvo ja sada muna
Ervin, mis sinust saab?
1949–1953. Moskva. Armastus ja äädikas
Mootorratas ja rahajanu
Matemaatikat ei olegi!
Seinaleht, seinaleht, kes on laisem kogu maal…
Vale arm ja äädikas
Asta saladus
Naisevõtt ja hirm pisikese ees
Pisike sünnib
Kas me oleme tõesti kiskjad?
1953–1966. Draamateater. Kiire tõus
Kodu Tina tänaval
“Kevade” on õigustus olemisele
Kuidas Ervin jälitab Kiire prototüüpi
Etenduse apsud. Mõned lausa tõsised
Pastelli
Mida sa parteist arvad?
Laenamine ja võlad
Kiir, mis sa teed Erviniga?
Elukooli õppemaks. Tamara
Lahing Ervini pärast
Ervin läheb oma teed
Asta valus kaotus
Pidasin isast väga lugu, aga…
1966–1984. Estraad. Nõmmik ja lõputud vangerdused
Rahakott nimega Endel Pung
Kalamees, kes kala ei söö – pole tõsi!
Tamara valik. Margus
Maailmaklassi koomik. “Viini postmark”
Jälle võlad!
Nõmmik ja Abel. “Mehed ei nuta”
Lõpuks ometi. “Kevade” saab tehtud
Kauaoodatud õnnekesed
“Noor pensionär”
Mõnikord tahaks lihtsalt rahu
Näitleja normaalne tööpäev on igati ebanormaalne. Abikaasa ja isa
Kui abiellu tungib kolmas…
Snabilivobski ja “Suvi”
“Siin me oleme”
Sulev Nõmmik: “Noh, head aega siis!”
Täielik bardakk! Filharmoonia argipäev
Jälle partorg!
Siin ma olin
Meenutavad Margus ja Kersti
Margus Abel:
Kersti:
Ervin Abel on öelnud
Rolli loomisest
Ideaalsest rollist
Naljast
Lemmikütlemine
Lemmikretsept
Ervin Abeli rolle ja lavastusi
Eesti Draamateatris. DRAAMAROLLID
LAVASTUSED
Estonias
Filmis
Eesti Raadios. RAADIOKUULDEMÄNGE JA ESTRAADIKAVU
Filharmoonias
Kasutatud materjale
Rakvere kultuurimajja kutsutakse kiirabi. Saal on välja müüdud, kuid Ervin Abel pole võimeline lavale astuma. Arstid teevad süsti ning Abel annab etenduse ära. Pisut aeglasemalt ja pikemalt kui muidu, aga saab hakkama.
See on ennekuulmatu. Abel, kes pole iialgi sallinud laval viinaaure, kes on võidelnud viimased 25 aastat purjus näitlejatega, saatnud neid ravile nii kolleegi kui ka partorgina, ja nüüd korraga – ise purjus!
.....
Saatuse irooniana on punapäine keelekandja Kiir ainus, keda Ervin ei salli. Kui ta läheb hoovis mõne sõbraga tülli, siis nimetab ta kaaslast pahameeles Kiireks, kelle kallal võib keelt teritada ja tootsilikku teravmeelsust tarvitada.
“Mina ei sallinud Jorh Aadnieli silmaotsaski,” meenutab Ervin Abel hiljem. “Meil oli kodus üks punase varrega põrandahari, andsin sellele harjale Kiire osa ja tegin temaga kõik tembud läbi, isegi rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin seda punapead armastama hakkama. /–/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et Aadniel jutustuse lõpul terve nahaga pääses!”
.....