"Ahsoo, kõik töömesilased on tüdrukud?! Oh, ma ei teadnudki!" On nii palju seda, mida me mesilastest ei tea. Kuidas nad suhtlevad? Mida tähendab neile kokkukuuluvus? Filosoofilist mõtteainest ja paralleele inimeste eluga jagub. Peale selle annab see raamat võimaluse – vähemasti mõttemänguna – asuda mesilasi pidama. Kui kallis on inventar? Mis kuudel on töökoormus kõige suurem? Mida meega peale hakata? Kuidas teha endale meeaed ja -lilleaas? Muide, see imeline pilt, mille valisime raamatu kaanele, ei ole raps. See on põldsinep. Aga rapsipõldudest, putukamürkidest ja sellest, miks mesilaste hukkumine on ohtlik meile kõigile – sellestki tuleb siin juttu. Raamatu autor Krista on üles kasvanud mesitarudega maaperes. Kolinud siis linna ja hakanud ajakirjanikuks, nägi ta kord lennureisil hingeminevat filmi … ja leidis end elupöörde järel maalt, isatalust. "Millega te siis tegelema kavatsete hakata?" küsis töötukassa nõustaja. "Ma teen mesila!" vastas Krista hooga, imestades isegi, kust see mõte nüüd tuli.
Оглавление
Krista Kivisalu. Meie mesilased. Tuhat tüdrukut tagaõues
Krista Kivisalu. Meie mesilased, Tuhat tüdrukut tagaõues
Sissejuhatus mesilastesse
Kuidas mesilasi saadakse?
Korpustarud, lamavtarud ja sada muud pisiasja
Mesindusinventari ABC
Mesilasemad ja esimesed draamad
Laisad lesed ja tragid tüdrukud
Tüdrukute tujud
Salajane emavahetus
Noormesiniku läbikukkumise lugu
Sülem puu otsas!
Superorganism: üks mesilaspere
Kuidas ma meeaeda rajan
Me võtame METT!
Päike purgis: mida teha meega?
Minu lemmikretseptid
Katastroof meeturul
Talvel teki alla või mitte?
Kui mesilased surevad
Õppetunnid tagaaias
Lõppsõna. Kas soovid proovida?*
LISA 1. PÕLLUMEHE JA MESINIKU KOOSTÖÖ ABC
LISA 2. LAMAVTARU JA KORPUSTARU PLUSSID JA MIINUSED
LISA 3. KUST SAAB SÜLEMIABI?
LISA 4. SOOVITAVAT LUGEMIST JA VAATAMIST
Отрывок из книги
Mesilaste maailm pani mind esimest korda heldima lennureisil San Franciscost Eestisse. Vaatasin lennukikinost filmi „Mesilaste salajane elu“ ja koju jõudnud, lugesin uuesti läbi Sue Monk Kiddi samanimelise raamatu. See film ja eriti see raamat tegid mu ära. Olen sellest saati mesilaskummardaja, suminauskuja ja vabatahtlik mesilasrahva pressiesindaja.
Samal ajal toimusid minu pere elus suured muutused. Müüsime ära oma linnakodu ja kolisime maale, mu sünnikoju. Me ei teadnud täpselt, mida maal tegema hakkame, meid vedas maaelu poole soov teha oma kätega pärisasju. Kasvatada ise oma toit, olla vaba linnainimese sõltuvusest kaubanduskeskustest ja saada välja töölkäija oravarattast. Panin end alustuseks töötuna kirja ja teatasin oma armsale töötukassa nõustajale, et tööd ma küll otsima ei hakka, mina tahan hakata ettevõtjaks. Maaettevõtjaks. „Väga tore mõte!“ kiitis konsultant. „Ja mida täpsemalt soovite ette võtta?“
.....
Itaalia mesilased on ilusad kollased. Ema võib ööpäevas muneda 2500 muna ehk kõige rohkem võrreldes muude mesilasrassidega. Rahulikud ja pesa läbivaatusel püsivad hästi kärgedel. Plussiks väike sülemlemistung – jah, see on pluss! –, kuid puuduseks suur vargustung ja haudme areng liiga vara kevadel kuni sügiskülmadeni välja. Itaalia mesilaste pered kasvavad väga suureks – see on suurepärane hea korjega suvel, kuid nuhtlus vihmasel suvel, suve lõpus ja sügisel, mil korjetaimi ei õitse või korjele minna ei saa, suur pere aga istub tarus ja sööb mett. Ka kulub suurele perele rohkem talvesööta.
Buckfasti mesilased on Inglismaal eelmise sajandi keskel aretatud mesilastõug, rahulikud ja väikese sülemlemistungiga. Väga head talvitujad, pered on suvel suured ja talvel väikesed, kuid kipuvad tundlikud olema haudmehaiguste suhtes. Samuti võib aeg-ajalt puuduseks osutuda olematu sülemlemistung, näiteks siis, kui oleks vaja peret õhutada kadunud ema asemele uut tegema.
