Looduskirju
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Kristel Vilbaste. Looduskirju
Looduse kirjade vägi
Tapuaed
Mis lill sa oled?
Lillekell minus eneses
Varsakabjanupu aeg
Äraunustamindlill
Põdrakanep ja teised rohelised
Pärjapunujad
Sikisakiline
Hääled jaaniöös
Rauda-rohi
Kolmepingirahvas
Heinakõrrevalvur
Kust sa tulid, võõras mees?
Must pässik
Pungapuhkemise ime
Kasemahl
Kuidas maitsevad puulehed?
Kuusevaigunäts
Toorest toidust
Jõhvikale!
Jõhvikapeenar aeda
Peipsi valgus
Rikkuse allikad
Jääkose laul
Suitsusaun
Pärapõrgus
Meremadu ei maga
Murakamusi
Lemmingud
Ilu hoidejad
Valgemast valgem
Värvitu, lõhnatu, maitsetu…
Allikates on algus
Eestimaa kõige püham paik
Võhandu lättel
Kuldsed vood
Nõiakaev
Merioone
Uhtjärve allikad
Uduallika uduloor
Saula Siniallikal
Linnaallikad
Laevapõhjad keset metsa
Põnnide allikalkäik
Soome suurimal allikal
Meie igapäevane joogivesi
Lõigatud maa
Puusuusk ei ole libe
Lumelabidaoperaator
Rattaga teise Eestisse
Hingedeaeg
Hiitest
Hiieväravad
Ristipuud
Eksitaja
Muinasjutt turumajandusest
Maaelu võimalikkusest
Emadest ja ämmamammadest
Õhinapõhisuse põhi
Отрывок из книги
Kui emake loodus oma värvipaleti maa peale heidab ja metsa ning merele värvikirju tipib, siis pole sellel ilul piire.
Jaanuarikuisest valgest lumetühjusest võib hetkega saada jäämägede lasuursinine, kalliskivina helklev ja südameid vallutav.
.....
Ja kuigi humalale on tahetud saksa pitserit külge panna, on see meie põline taim. Tapuaed ei olnud lihtsalt humala kasvatamiseks. See oli pühapaik, väravaga ringikujuline aedik, kuhu ei pääsenud lapsed jooksma ega loomad sõkkuma. Siia toodi osa uudseviljast ja kõigest heast ning paremast, millega loodusvaime lepitada püüti. Rikkalik ja võimas tapuaed tagas hea edenemise.
Kui kaugele humalakasvatuse traditsioon Eestis ulatub, pole tegelikult teada. Üleskirjutiste järgi kultiveeriti humalat esimest korda Saksamaal Hallertau piirkonnas aastal 736. Esimest korda kasutati humalat õlletootmises aastal 1079. Inglismaa õlletehastesse jõudis ta 15. sajandil, Ameerikasse viidi 17. sajandil ning Aasiasse 19. sajandil.
.....