„Appikene! Ära seda nüüd küll tee!!! Jumala eest! Ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest!” Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis mõte – mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui see pole veel alanudki? Olen eestlane, aga moslem. Või kas peangi siia „aga” vahele panema? Olen moslem juba üheksandat aastat, abielus viiendat. Pean seda täpsustama, sest enamasti arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast. Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus, mida tahaksin teiega jagada, on mind viinud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, otse sooja Maroko südamesse. See kõik on osa minust: olen eestlane ja moslem.
Оглавление
Kätlin Hommik-Mrabte. Minu Maroko
MIS ON KODU, KUS ON KODU, KUS ON KODUKOHT?
KUIDAS MINUST SAI MOSLEM EHK 21 ESIMEST AASTAT MINU ELUST
KUIDAS MINUST SAI ARAABIA FILOLOOG EHK MINU PARIIS
KUIDAS MA MEHELE LÄKSIN EHK MINU KUVEIT
EMA
MAROKOGA SILMITSI
TOLERANTSUST ON MAAILMALE VAJA!
PEREKOND MRABTE
ARGIELU
PESUMASIN
ABIELUST
FATIMA NAERATUS
KOHTUMINE TÄDIDEGA
SINISILMSETELE BLONDIINIDELE
PUHTUS ON POOL USUST
PULM
TERE PERESTROIKA, BÜROKRAATIA!
PÕHJAMAA, MU SÜNNIMAA…
PÜHA BOUAZZA PÜHA
POLIITIKA, KOMBESTIKU VÕI USU VIGA?
KAKS MAAILMA
LÕPPSÕNA
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Kui meie lennuk Casablanca lennujaamas maandub, on sügis juba alanud. Järsku tunnen ma seda kogu oma kehaga.
Passikontroll läbitud, istun pisikesele kollasele puupingile pagasi saali nurgas, samal ajal kui mu armas kaasa Mustapha ja ta parim sõber Youssef lähevad meie kohvreid ära tooma. Kõigutan õnnelikult jalgu ja hingan mõnuga. Mõelda vaid, et puupüsti rahvast täis ruumis võib nii palju hapnikku olla!
.....
"Paljud ütlevad mulle tol päeval (viimsel kohtupäeval): Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole kunagi teid tundnud, minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!" (Mt.7:22—23)
Tundsin, et olin viimaks leidnud selle, mida vajasin — mulle on islam kõige lihtsam ja kõige loogilisem kõigist religioonidest. Eelnevate pettumuste tõttu ei julgenud ma aga kohe end moslemiks tunnistada. Läks veel mõni aasta, palju lugemist ja õppimist, kuni viimaks ühes islami netitoas ühe küsimuse üle arutades minu vestluskaaslane midagi väga olulist ütles: "Miks sa kardad end moslemiks tunnistada, kui sa tegelikult juba sünnist saadik seda nagunii oled? Juba mitu aastat oled islami kohta lugenud ja õppinud, kas oled leidnud mõne vea, mis sind häirib? Ei? Aga mida sa siis ootad? Mõtle, et võid homme surra ja see oluline samm jääb sul astumata!"
