Viirused ja vaktsiinid

Оглавление

Ülar Allas. Viirused ja vaktsiinid

MILLEST SEE RAAMAT JUTUSTAB?

VIIRUSTE KIRJU MAAILM

ESIMESED KOKKUPUUTED

MIKS VIIRUSED MEID HAIGEKS TEEVAD?

VIIRUS KUI BIORELV

VIIRUSTE LEVIKUSTRATEEGIAD

„HÜPPAVAD” VIIRUSED

NAHKHIIRTE JA VIIRUSTE ISEÄRALIK SUHE

KÕIGE OHTLIKUMAD VIIRUSED

KUIDAS VAKTSIINID TOIMIVAD?

UURINGUD TAGAVAD OHUTUSE

MÕNEST HAIGUSEST ON VÕIMALIK TÄIELIKULT VABANEDA

VAKTSINEERIMISEGA ALUSTATAKSE VARAKULT

KAKS PÕHJUST

VAKTSINEERIMISE EELMÄNG

KAITSEPOOKIMINE PÄRINEB IDAMAADEST

LEEDI MARY WORTLEY MONTAGU

AMEERIKA, PRANTSUSMAA JA EESTI

KAS OLI MÕISTLIK LASTA END 18. SAJANDIL VARIOLEERIDA?

VARIOLATSIOON ANNAB TEED VAKTSINEERIMISELE

EDWARD JENNERI AVASTUS

JAMES PHIPPS JA TEISED

PIGEM TEGUTSEJA KUI JUTUMEES

ÜMBER MAAILMA

RÕUGETE LIKVIDEERIMINE

TERAD JA NÕELAD

LOUIS PASTEUR SELJATAB MARUTÕVE

RAEVUNUD VAIM

JOSEPH MEISTER LÄHEB AJALUKKU

KAS MARUTÕBI ON LIKVIDEERITAV?

NUHTLUS NIMEGA KOLLAPALAVIK

HEITLUS LASTEHALVATUSEGA

ESIMESED EBAÕNNESTUMISED

LOOTUSKIIRED: RAUDKOPS JA JONAS SALK

CUTTERI INTSIDENDIST TRIUMFINI

NURJATU GRIPP

LEETRID, MUMPS JA PUNETISED

LAASTAVAD LEETRID

MUMPS TÄHENDAB GRIMASSI

PUNETISED EHK SAKSA LEETRID

HEPATIIDI VIIS VARJUNDIT

ROTAVIIRUS ON VÕIDETAV

MÜSTILINE EBOLA

MIKS POLE VAKTSIINE KÕIKIDE VIIRUSTE VASTU?

HI-VIIRUS: 40 AASTAT OOTUST

MARBURGI VIIRUS: VÄGA OHTLIK, KUID HARULDANE

NIPAH’ VIIRUS: ÕÕVASTAV REAALSUS

DENGE: VAJAME PAREMAT VAKTSIINI

KUS TEGIJAID, SEAL VASTASEID

VAKTSIINID EI PÕHJUSTA AUTISMI

ELAVHÕBE JA ALUMIINIUM

KÕRVALNÄHUD JA VAKTSIINIKOHUS

VEENMISE TEADUS

KASULIKUD VIIRUSED

SOOVITUSLIK KIRJANDUS

LISA14

Отрывок из книги

Viirused on olnud inimkonna saatjateks aegade algusest peale, kuid nende teadusliku uurimisega hakati tegelema alles 19. sajandi lõpul. 1892. aastal märkas Vene teadlane Dmitri Ivanovski, et tubakataimi nakatav haigustekitaja suudab läbida filtri, mis bakterirakud kinni peab. See oli esimene tõend bakterirakust väiksema haigus­tekitaja olemasolust. Hiljem tuli ilmsiks, et peene filtri läbinud substantsiga võib nakatada ka loomi ja inimesi. Hollandi teadlane Martinus Beijerinck hakkas filtreeritud ja nakkust kandvat vedelikku nimetama viiruseks. See sõna tuleb ladina keelest ja tähendab mürki.

Moodsa tehnoloogia abil on võimalik viirustest saada fantastilisi kujutisi. Kuid esialgu ei olnud teada, kas viirus on elusorganism, toksiin, vedelik või hoopis midagi muud. Tavalise mikroskoobiga pole võimalik viiruseid vaadelda. Edward Jenner ja Louis Pasteur, kes lõid esimesed viirus­like haiguste vastu kaitsvad vaktsiinid, ei saanud ise kunagi viiruseid näha ega teadnud, et need üleüldse eksisteerivadki. Alles 1930-ndatel leiutati elektronmikroskoop ja nähti esimest korda viiruspartikleid.

.....

Viirused kasutavad uute peremeeste nakatamiseks erinevaid strateegiaid. Paljud viirused levivad nakatunud inimeste ja loomade kehavedelike kaudu. Gripiviirus levib vedelikupiiskadega, mida haiged välja köhivad või aevastavad. Oksendamistõbe põhjustavad noroviirused jõuavad uute peremeesteni nakatunud inimese okse ja rooja kaudu. Rotaviirused levivad enamasti haige väljaheitega saastunud käte, toidu või vee vahendusel. HI-viirus kandub uutele peremeestele nakatunud inimese vere, seemnevedeliku ja tupeeritisega. Kollapalaviku, dengepalaviku ja Zika-viirusnakkuse levitajateks on sääsed.

Mida kiiremini viirus organismis paljuneb, seda varem pälvib ta immuunsüsteemi tähelepanu. Aga mida aeglasemalt viirus paljuneb, seda vähem on tal võimalusi uusi peremehi nakatada. Selle dilemma on viirused lahendanud erinevatel viisidel. Nohu põhjustavad rinoviirused paljunevad ülemistes hingamisteedes, kust nad kiiresti välja köhitakse ja nuusatakse. Rinoviirused justkui teavad, et immuunsüsteem saab neist kiiresti jagu, ja ei üritagi püsida ühes peremehes kauem kui nädal. Seevastu Ebola viirus teeb inimese väga kiiresti väga haigeks. Erinevalt rino­viirusest nakatab Ebola viirus mitmeid erinevaid kudesid. Ebola viiruse strateegia on muuta pere­mehe keha võimalikult kiiresti suureks lekkivaks viirus­osakeste anumaks ja loota, et haige kehaeritised satuvad kellegi teise peale. Tegelikult ei ole see parim strateegia, kuna inimesed väldivad ebolahaigeid. Kui haiged isoleeritakse, pole viirusel enam võimalik kedagi nakatada.

.....