Minu Okeaania. Tagasi kiviaega?
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Lembe Mõttus. Minu Okeaania. Tagasi kiviaega?
SISSEJUHATUS
OPTIMISTLIK UTOOPIA
SUITSUVORST JA AUSTRAALIA VANGLA
MARIONETID
TERMINAL
SUUR VIISAJAHT
PORT MORESBY PARANOIA
GOROKA LINNA VÄRISEVAD RÜTMID
SINGSING
DžUNGLISSE KADUNUD
MADANGI KUNINGANNA
GUDE, YU STAP5
IMELINE VÄIKE MUSCHU
TORM ENNE VAIKUST
VAKSTU ALLA KINNITATUD
KIVIAJAS TAGASI
PEALIKU KODUS KÜLALISEKS
KROKODILLIMEHED
EI JAKSA ENAM
TSIRKUS LAHKUB LINNAST
SAALOMONI SAARED
KUIDAS ME TAVANIPUPULE SÕITSIME
TAVANIPUPU
TAGASI HONIARASSE
SAARELE SULETUD
TAEVAS KORALLIDEL
EKSOOTILINE LÕBUSTUSPARK
KAVAKOGEMUS
EPILOOG
PILDIALBUM
Отрывок из книги
„Paapua Uus-Guinea!“ röögatas tolliametnik. „Mis te sinna olete ära kaotanud? Kes see üldse sellisele maale reisib? Mis seal olema peaks?“
Nüüd oskaksin täpsemalt vastata. Seal on näiteks mehed, kes keedavad naaberküla meeste suguelunditest suppi, kui tahavad nende jõudu endale saada. Seal on mehed, kes käivad öösiti ühepuukanuuga krokodillijahil, lüües roomajale kirve mängleva kergusega silmade vahele, kuid kes ise usuvad, et krokodill tuli kunagi Sepiki jõest välja ja sai inimeseks. Seal on inimesed, kes närivad pidevalt beetlipähkleid ja naeratavad turistile sõbralikult tulipunaste hammastega, ise samal ajal lõkke peal kaasuari küpsetades, et hiljem, suled peas, sama lõkke ümber tantsida. Seal on naised, kes ei viitsi ennast ehtida, sest mehele saavad nagunii kõik, aga paljud neist viitsivad lugema õppida. Seal on väikesed džunglisse peidetud külad ja tähtsad külavanemad, keda igaüks kõnetada ei tohi. Seal on imeline lopsakas loodus, värvilised paradiisilinnud, puu otsas elavad kängurud ja palju avastamata linnu- ja loomaliike. Ennekõike on seal ikka veel kiviaeg ja paljud hõimud nii sügavale džunglisse kadunud, et keegi ei oska ega tea neid leida.
.....
Lõplik marsruut sai kokku napilt enne reisi, kui me otsustasime oma mõne kuu pikkusesse seiklusesse paigutada ka ringreisi Vanuatus. Tõesti, optimistlikud juhmardid!
Et vältida üldist kaost, lösutas juba mitu päeva enne reisi algust toanurgas seljakott, kuhu kõigepealt paigutasime kumbki neli liitrit viina ja džinni. Ei, ausalt, me ei ole alkoholisõltlased, aga meil on oma paljude reiside ja kogemuste põhjal välja kujunenud komme juua reisil enne igat toidukorda lonks viina, et ära hoida võimalikku lamblioosi – soolenakkust. Samuti loputame reisides enne sööki käsi tilga viinaga. Kui on olnud raske päev ja magamisaeg jäänud alla kahe tunni ööpäevas, siis on jällegi lonks viina see, mis meid püsti hoiab. Kui on üle elatud suur ehmatus või ekstreemne olukord, siis peatab viinasõõm üle selja jooksvad hirmujudinad ja katkematu kätevärisemise. Lennuhirmust me ei räägigi! Ühesõnaga – mõistlikus koguses kanget alkoholi on reisidel meie stabilisaator ja see peab alati olemas olema.
.....