Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
1. PEATÜKK EESTI JULGEOLEKU PARIM GARANTII ON MEIE KODANIKE ÜHTSUS
EESTI: RAUA JA VEREGA SÜNDINUD RIIK (eesti päevaleht 21.02.2008)
LÕIV ÕHUKESELE RIIGILE (EESTI PÄEVALEHT 29.01.2008)
EESTI 2007: PYRRHOSE VÕIT (EESTI PÄEVALEHT 31.12.2007)
ÜHISKONDA ÜHENDAV KAITSEVÄGI (EESTI PÄEVALEHT 15.07.2008)
2. peatükk Eesti NATO ja Venemaa piiril
ILLUSIOON MITTETOTAALSEST SÕJAST (EESTI PÄEVALEHT 18.10.2007)
NATO NÕRGENEB, MIDA TEHA? (EESTI PÄEVALEHT 28.11.2007)
NATO KUI JULGEOLEKUPOLIITIKA TÖÖRIIST (EESTI PÄEVALEHT 16.05.2008)
EESTI KUI A-GRUPI POTENTSIAALNE KONFLIKTIKOLLE (EESTI PÄEVALEHT 08.04.2008)
LÄTI SAATUSLIK VALIK (EESTI PÄEVALEHT 06.03.2008)
LEEDU – VEEL ÜKS SUURRIIGI IDEAALVASTANE (EESTI PÄEVALEHT 08.10.2008)
3. PEATÜKK VENEMAA-GRUUSIA SÕDA
SÕJA ÕPPETUNNID (EESTI PÄEVALEHT 13.08.2008)
GRUSIINIDE ÕPETAMISE KÕRVALT TULEKS MEIL ENDIL GRUUSIA SAATUSEST ÕPPIDA (EESTI PÄEVALEHT 20.09.2008)
4. PEATÜKK EESTI RIIGIKAITSE HETKESEIS JA PROBLEEMID AASTAL 2008
NIŠIARMEE – SEE ON UMMIKTEE (EESTI PÄEVALEHT 13.12.2007)
KAKS RIIGIKAITSELIST EESTIT (EESTI PÄEVALEHT 16.01.2008)
MÜÜT RAHUAJA KAITSEVÄEST (EESTI PÄEVALEHT 22.04.2008)
TAKERDUNUD RÜNNAK (EESTI EKSPRESS 08.02.2008)
POOLE REHKENDUSE MINISTEERIUM (EESTI PÄEVALEHT 02.06.2008)
KES KONTROLLIB KONTROLLIJAID? (EESTI PÄEVALEHT 24.09.2008)
KAITSEKULUTUSTE SUURENDAMINE: MILLE ARVELT? (EESTI PÄEVALEHT 28.07.2008)
KAPITALIL ON IKKAGI KODUMAA (EESTI PÄEVALEHT 28.08.2008)
ÜKSINDUS PÄRAST SÕDA (EESTI PÄEVALEHT 01.11.2007)
5. peatükk Seadusega sätestatud probleemid
PÕHISEADUSLIK KORRATUS ILMA KAITSEVÄE JUHATAJATA (POSTIMEES 03.10.2007)
PÕHISEADUSLIK KORRATUS KAITSEVÄE JUHATAJATA, II (EESTI PÄEVALEHT 06.11.2007)
RIIGIKAITSE JURIIDILINE RÄGASTIK (EESTI PÄEVALEHT 20.03.2008)
NUKUARMEE POOLT VÕI VASTU (EESTI PÄEVALEHT 16.06.2008)
KAITSEVÄE VÕITLUSVÕIMETUSE SEADUS (EESTI PÄEVALEHT 01.07.2008)
6. PEATÜKK KAITSEJÕUDUDE ARENGUPERSPEKTIIVID LÄHIAASTAKÜMNETEKS
EESTI EI TOHI MUUTUDA SUURRIIGI IDEAALVASTASEKS (RIIGI KAITSE 14.10.2008)
NIŠIMEREVÄEST VÕITLUSVÕIMELISEKS MEREJÕUKS (RIIGI KAITSE 14.10.2008)
ÕHUSEIREVÄEST ÕHUKAITSEVÄEKS (RIIGI KAITSE 14.10.2008)
KUIDAS MUUTA KAITSELIIT VÄÄRAMATUKS JÕUKS (RIIGI KAITSE 12.12.2007)
Esimesse maailmasõtta mobiliseeriti 109 000 eesti meest, kellest umbes 15 000 langes.
See oli suurim vägi, mida eesti rahvas on ühel poolel sõdimiseks eales välja pannud. Tsaariarmees teenis mitu tuhat eesti ohvitseri. Sõja lõpupoole loodi ka Eesti rahvuslikud väeosad ning erinevalt Läti üksustest ei langenud need bolševistliku ideoloogia mõju alla.
.....
1939. aasta sündmustes on tegelikult kaks kuupäeva, mille tähendust pole piisavalt mõistetud. Kõigepealt 2. september: päev pärast Teise maailmasõja algust oli kriitiline hetk, mil riigi juhtkond pidi mõistma, et senine maailm on jäädavalt põrmu varisenud, ning alustama varjatud mobilisatsiooni reservväelaste kutsumisega õppustele. Ning teine, viimane võimalus 18. septembril, päev pärast Nõukogude vägede sissetungi Poolasse. Pärast seda ei saanud ju ühelgi mõtleval inimesel jääda kahtlust, mis on ees ootamas. Et sel päeval mobilisatsiooni välja ei kuulutatud ning sõjaks ettevalmistusi ei alustatud – see otsus määras toonase Eesti Vabariigi saatuse.
Hääletu alistumise põhjustas Eesti poliitiline, mitte sõjaline nõrkus. Selle põhjustas demokraatia puudumine ning sellest tulenevalt rahva otsustusõiguse puudumine. Eesti kodanikkond või nende valitud esindajad seda otsust ei teinud. Otsuse tegijaid polnud rahvas valinud ning rahva arvamust selle otsuse kohta ei küsitud.
.....