Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Leo Kunnas. Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II
SISSEJUHATUS
I ARTIKLID. AJALOO ÕPPIMATA ÕPPETUNNID
Eesti 1939: sõda alistumise asemel
Sõda alistumise asemel II
Olupoliitiku seitse viga
Kümnendi võidud ja kaotused
GEOPOLIITILISE RUUMI SURVE ALL
Kas inimeste või masinate sõda?
Venemaa sõjalis-poliitiline areng ja Eesti
Üks sõda kahe asemel
Liiv NATO hammasrataste vahel
Venemaa tugevneb, Euroopa nõrgeneb, USA eemaldub
Mida on NATO kümne aastaga Baltikumi kaitseks ära teinud?
Kuidas tugevdada Läti ja Leedu kaitsevõimet?
Vähe kära, palju villa
Kas väiksem on tõhusam?
EESTI JULGEOLEKUPOLIITILISED VALIKUD
Talv, majanduskriis ja sõda ei tule iial
Võitlus lojaalsuse pärast
Väärtused või reaalpoliitika?
SÕJALINE RIIGIKAITSE: JUHTIMINE,
Pandora laegas riigikaitse juhtimisel
Üksindus pärast sõda II
Üks käsi annab, teine võtab
Eriti salajane pensionireform
Kust algab kaitsevägi?
Kabinetis sündinud idee
SÕJALINE RIIGIKAITSE: VÕITLUSVÕIME
Jalakäijad aetakse ju alla
Kuidas mõõta kaitsevõimet?
Milleks Eestile tankid?
Nišimereväest võitlusvõimeliseks merejõuks II
Gaasitoru: Brežnevi pakike
Kuidas säästa poolteist miljardit krooni?
Milleks Eestile veel koptereid?
JUHTIMISKAOSE VASTU
Eesti vajab tanke
Kaitseringkondi ei tohi kaotada
Lugu sellest, kuidas kaitsevägi ära ruunati
Miks tahab Eesti kopeerida riigikaitsele käega löönud Läti mudelit?
Uus arengukava tähendab kaost kaitseväe sõjaaja juhtimises
Riigikaitse arenguplaan tuleb ümber teha
Rahvaesindajate raske valik
Kas teeme palgaarmee ära?
VENEMAA–UKRAINA SÕJA ÄHVARDAV KAJA
Putin ja Baltikumi liivakast
Kuidas olla valmis „vaikseks sõjaks”?
Kas USA pingutab Baltikumi kaitseks rohkem kui Balti riigid ise?
II NÕUANDED KAITSEMINISTRILE
Nõuanded kaitseministrile „Riigikaitse arenguplaani 2013–2022” koostamiseks
Nõuanded kaitseministrile „Riigikaitse arenguplaani 2013–2022” koostamiseks (järg)
Kümme teesi Kaitseliidu võitlusvõime suurendamiseks
Afganistani operatsiooni hetkeseis ja tulevik
Ettepanekud kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitika kohta
Отрывок из книги
Need olid tühjad sõnad. Neil olnuks kaalu vaid siis, kui Eesti sõjavägi oleks viidud 23. septembriks sõjaaja koosseisu, nii nagu tegi Soome kordusõppuste sildi all enne Talvesõja algust.
Eesti juhtkond sai Nõukogude Liidu – Saksamaa mittekallaletungilepingust ja Eesti jäämisest Nõukogude Liidu huvisfääri teada ilmselt juba augusti viimastel päevadel. Seega ei saanud edasised sündmused olla ootamatud.
.....
Tartu langemine ja rinde läbimurdmine Suurel Emajõel oleks olnud murdepunkt, mil Eesti oleks olnud tõenäoliselt sunnitud rahu paluma ja Nõukogude poole esitatud rahutingimused vastu võtma.
Minimaalselt oleks sõda kestnud neli–kuus nädalat, maksimaalselt 2,5–3 kuud. Kaotusi oleks olnud rohkem kui Vabadussõjas. Iga sõjapäev oleks nõudnud umbes 150–200 inimelu, seega kolmekümne päeva jooksul oleksime kaotanud kuni 6000 inimest ja üheksakümne päeva jooksul kuni 18 000 inimest.
.....