Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II

Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II
Автор книги: id книги: 676541     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 958,98 руб.     (9,57$) Читать книгу Купить и читать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Книги о войне Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата публикации, год издания: 2015 Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949538638 Возрастное ограничение: 16+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Eelmise artiklikogumiku ilmumisest on märkamatult möödunud kuus aastat. Pealkiri „Takerdunud rünnak” sümboliseeris Eesti riigikaitse ülesehitamisel ette tulnud raskusi, vigu ja vastutöötamist. Kirjutades olen lähtunud põhimõttest, et probleemidest rääkimine ja lahenduste pakkumine peavad käima käsikäes. „Takerdunud rünnaku” ilmumine langes kokku Venemaa–Gruusia sõjaga. Sõda pälvis korraks tähelepanu ja vajus seejärel unustusehõlma. Minu lootus, et see toimiks äratuskellana, ei täitunud. Euroopas levinud relvajõudude ja kaitsekulutuste vähendamine ning ühepoolne desarmeerimine sai majanduskriisi mõjul hoopiski hoogu juurde. Samal ajal suurendas Venemaa kiires tempos sõjalisi kulutusi ja rakendas jõupingutusi oma sõjalise võitlusvõime parandamiseks. Lõhe nende kahe suundumuse vahel muutus ajapikku aina sügavamaks. Euroopas valitsenud status quo pidi varem või hiljem purunema. Kui Venemaa-Gruusia sõda oli piltlikult väljendudes äratuskella helin, siis Venemaa-Ukraina sõda on juba häirekella kõmin. Kas elame edasi „jõukohase riigikaitse” mugavas memomaailmas, teeme pool rehkendust ja kiidame ennast, kui hästi kaitstud me oleme? Venemaa alustas uut sõda, seega on aeg juba kujunevat traditsiooni jätkata ja sel puhul uus kogumik välja anda. Artiklid ja nõuanded on esitatud täielikul kujul. Kärbitud on üksnes juhul, kui tekst kordab mujal esitatut. 2014. aasta septembris-oktoobris on kõigile artiklitele lisatud värsked ja aktuaalsed kommentaarid.

Оглавление

Leo Kunnas. Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II

SISSEJUHATUS

I ARTIKLID. AJALOO ÕPPIMATA ÕPPETUNNID

Eesti 1939: sõda alistumise asemel

Sõda alistumise asemel II

Olupoliitiku seitse viga

Kümnendi võidud ja kaotused

GEOPOLIITILISE RUUMI SURVE ALL

Kas inimeste või masinate sõda?

Venemaa sõjalis-poliitiline areng ja Eesti

Üks sõda kahe asemel

Liiv NATO hammasrataste vahel

Venemaa tugevneb, Euroopa nõrgeneb, USA eemaldub

Mida on NATO kümne aastaga Baltikumi kaitseks ära teinud?

Kuidas tugevdada Läti ja Leedu kaitsevõimet?

Vähe kära, palju villa

Kas väiksem on tõhusam?

EESTI JULGEOLEKUPOLIITILISED VALIKUD

Talv, majanduskriis ja sõda ei tule iial

Võitlus lojaalsuse pärast

Väärtused või reaalpoliitika?

SÕJALINE RIIGIKAITSE: JUHTIMINE,

Pandora laegas riigikaitse juhtimisel

Üksindus pärast sõda II

Üks käsi annab, teine võtab

Eriti salajane pensionireform

Kust algab kaitsevägi?

Kabinetis sündinud idee

SÕJALINE RIIGIKAITSE: VÕITLUSVÕIME

Jalakäijad aetakse ju alla

Kuidas mõõta kaitsevõimet?

Milleks Eestile tankid?

Nišimereväest võitlusvõimeliseks merejõuks II

Gaasitoru: Brežnevi pakike

Kuidas säästa poolteist miljardit krooni?

Milleks Eestile veel koptereid?

JUHTIMISKAOSE VASTU

Eesti vajab tanke

Kaitseringkondi ei tohi kaotada

Lugu sellest, kuidas kaitsevägi ära ruunati

Miks tahab Eesti kopeerida riigikaitsele käega löönud Läti mudelit?

Uus arengukava tähendab kaost kaitseväe sõjaaja juhtimises

Riigikaitse arenguplaan tuleb ümber teha

Rahvaesindajate raske valik

Kas teeme palgaarmee ära?

VENEMAA–UKRAINA SÕJA ÄHVARDAV KAJA

Putin ja Baltikumi liivakast

Kuidas olla valmis „vaikseks sõjaks”?

Kas USA pingutab Baltikumi kaitseks rohkem kui Balti riigid ise?

II NÕUANDED KAITSEMINISTRILE

Nõuanded kaitseministrile „Riigikaitse arenguplaani 2013–2022” koostamiseks

Nõuanded kaitseministrile „Riigikaitse arenguplaani 2013–2022” koostamiseks (järg)

Kümme teesi Kaitseliidu võitlusvõime suurendamiseks

Afganistani operatsiooni hetkeseis ja tulevik

Ettepanekud kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitika kohta

Отрывок из книги

Need olid tühjad sõnad. Neil olnuks kaalu vaid siis, kui Eesti sõjavägi oleks viidud 23. septembriks sõjaaja koosseisu, nii nagu tegi Soome kordusõppuste sildi all enne Talvesõja algust.

Eesti juhtkond sai Nõukogude Liidu – Saksamaa mittekallaletungilepingust ja Eesti jäämisest Nõukogude Liidu huvisfääri teada ilmselt juba augusti viimastel päevadel. Seega ei saanud edasised sündmused olla ootamatud.

.....

Tartu langemine ja rinde läbimurdmine Suurel Emajõel oleks olnud murdepunkt, mil Eesti oleks olnud tõenäoliselt sunnitud rahu paluma ja Nõukogude poole esitatud rahutingimused vastu võtma.

Minimaalselt oleks sõda kestnud neli–kuus nädalat, maksimaalselt 2,5–3 kuud. Kaotusi oleks olnud rohkem kui Vabadussõjas. Iga sõjapäev oleks nõudnud umbes 150–200 inimelu, seega kolmekümne päeva jooksul oleksime kaotanud kuni 6000 inimest ja üheksakümne päeva jooksul kuni 18 000 inimest.

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II
Подняться наверх