Ilusate asjade püha

Оглавление

Ülo Mattheus. Ilusate asjade püha

I OSA. Aja pilgu ees

Śrīvatsa, olemise keerukus ja lihtsus

Tagantjärele tark ehk miks minust ei saanud peaministrit

Vabaduse hääled ja ajakirjandusvabadus

Ükskord on hiina keel

Eesti pehmed ja karvased

Kas parteid on halvad?

Valimisliidud kui alternatiiv?

Aatemehed ja aidamehed

Parlament, sõber ja peksupois

Facebook – mis see veel on?!

II OSA. Kirgastumise ime

Elu kadunud mõte

Unustatud käsulauad

Vaimsest vaesusest

Viirastuslik headus

Vajadus muutuda

Kallistav guru – sinus eneses

Kirgastumise ime

Mõtle end õnnelikuks

III OSA. Ellujäämise strateegia

Kes päästab enesetapjad

Suremise ja elamise kultus

Joomariitus ja selle ohvrid

Miks kardame selget mõistust?

Ärge pange end põlema!

Ellujäämise strateegia

Stressisurmast on väljapääs

Abielu, õnne proovikivi

Vidiootidele loodusravi

Abort – sex and crime

Ööelu valitsevad makaagid

Prantsuse õed

Surm ilma halastuseta

IV OSA. Paradoksid

Kui lõikaks end Hummeriks?

Kas Jumal oli roheline?

Tallinna tsässon

Ilusate asjade püha

Kliimasoojenemine – viimane religioon

Infantiilsus ruulib

Kas raha tagab vabaduse?

Kas lippu tohib p…sse panna?

V OSA. Eesti poliitika

Demokraatia lõpp?

Ühiskond kui kummitempel

Patukahetsusest

Ühiskonna pingviiniefekt

Nukrus ühiskonnast

Unistada ju võib

Kui uudistel on kitumise maik man

Kommarid ahju

VI OSA. Karu kaisus, kurja küüsis

Utoopiline Eesti

Pronksiöö mütoloogia

Vene gaas on vere värvi, nafta musta mure värvi David Satteri raamatu97 teemadel

Sosnovõi Bor – elu tulemäe all98

Mässavad mungad

Hingekellad olümpiale

Tiibet, südametunnistuse hääl. „Ühe Hiina” poliitika taustal

Отрывок из книги

Dalai-laama on öelnud, et inimese elu tõeline mõte on teha head. Sellekohase bänneri, mis trükitud kas paberile või kangale, võib osta igast maailma nurgast, kus asub tiibetlasi. Mina ostsin selle Indiast MacLeodganjist, sealt, kus dalai-laama praegu elab. Tema mõttekäik eesti keelde ümber panduna kõlab umbes nii: „Me oleme sellel planeedil vaid külalised. Me viibime siin kõige rohkem üheksakümmend kuni sada aastat. Selle aja jooksul, kasutades meile antud elu, peaksime püüdma teha midagi head, midagi kasulikku. Kui sa pühendud teiste inimeste õnnele, siis leiad sa tõelise eesmärgi, elu tõelise mõtte.”1

Seoses elukohavahetusega seisis elu mõte mul rulli keeratuna nurgas ja tolmus. Nüüd, neid ridu kirjutades, võtsin ma selle ümbrisest välja ja riputasin seinale. Mõte on kirjutatud pruunile paberile, mille üla- ja alaservas on pulk. Ülemise pulga otstesse on seotud nöör, et seda saaks seinale panna, ja alumise küljes on kuldsed tutid, et oleks ilusam. Teksti ümber on joonistatud raam, mille igas nurgas on korrapärane sõlm. See on viide nn lõputuse sõlmele, mis budismis sümboliseerib nii elu ringkäiku kui ka Buddha igikestvat kaastunnet ja tarkust. Sanskriti keeles on sümboli nimi śrīvatsa ja tavaliselt kujutab see rombikujulist sõlmestikku. Śrīvatsa osutab, et olemine ja ümbersündimine pole lineaarne, vaid keeruliselt põimitud protsess, kus kõik lülid on seotud ühte tervikusse.2

.....

Vähemasti üksikisiku tasandil on see ju võimalik. Meist igaühe võimuses on jätta endast maha võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. See eeldab vaid suuremast või väiksemast osast oma tarbimismõnudest loobumist.

Suuremal pildil mängib võtmerolli globaliseerunud ja anonüümne tööstus, kus nii otsustamine kui ka vastutus on kollektiivne ja ainus määrav eesmärk tootja jaoks on kasumlikkus. Kuid globaalsed sündikaadid on vaid kurja üks pool – teisel pool on tarbija ja inimene ise, kellele needsamad sündikaadid pakuvad töökohti, sissetulekuid ja sellega ka tarbimisvõimalusi. Ka siin on kõik põimunud üheks, ennasthävitavaks tervikuks.

.....