Kodune sõda

Оглавление

Lois McMaster Bujold. Kodune sõda

Esimene peatükk

Teine peatükk

Kolmas peatükk

Neljas peatükk

Viies peatükk

Kuues peatükk

Seitsmes peatükk

Kaheksas peatükk

Üheksas peatükk

Kümnes peatükk

Üheteistkümnes peatükk

Kaheteistkümnes peatükk

Kolmeteistkümnes peatükk

Neljateistkümnes peatükk

Viieteistkümnes peatükk

Kuueteistkümnes peatükk

Seitsmeteistkümnes peatükk

Kaheksateistkümnes peatükk

Üheksateistkümnes peatükk

Epiloog

Miles Vorkosigan/Naismithi elu ja universum

Отрывок из книги

Suur terramobiil peatus järsult mõne sentimeetri kaugusel ees sõitvast autost ja ihukaitsja Pym rooli taga vandus endamisi. Miles vajus uuesti kõrvalistmele ja võpatas, kujutades ette koledat tänavastseeni, millest Pymi refleksid olid neid päästnud. Miles mõistatas, kas tal oleks õnnestunud nende ees sõitvat saamatut lihtinimest veenda, et kui Keiserlik Audiitor sulle tagant sisse sõidab, on see privileeg, mida tuleb kalliks pidada. Tõenäoliselt siiski mitte. Jalgsi üle laia tänava sööstnud Vorbarr Sultana ülikooli tudeng, kes oli olnud kiire peatuse põhjuseks, pistis autode vahelt plehku, ilma et oleks kordagi tagasi vaadanud. Terramobiilide rivi läks uuesti liikvele.

„Ega te ei ole kuulnud, kas linna liikluskontrollisüsteem saab varsti valmis?” küsis Pym, kuna Milesi arvestuse järgi oli praegune juba kolmas kord sel nädalal, kui nad napilt liiklusõnnetusest pääsesid.

.....

See oli õige vastus. Vorkosigani hea tuju tuli täies koosseisus tagasi ja ta andis otsekohe märku, et nad läheksid edasi vasakule. Ametliku eestoa kõrval oli imeline raamatukogu, mis ulatus läbi terve majatiiva – Jekaterin pidi käed jakitaskutesse suruma, et need ei sööstaks vanade trükitud, nahkköites raamatute poole, mis ääristasid tuba kohati maast laeni. Vorkosigan juhatas ta kummardusega välja klaasustest raamatukogu otsas ja nad läksid läbi tagaaia, kus oli selge, et teenijate arvukad põlvkonnad olid jätnud väga vähe võimalust veel midagi paremaks muuta. Jekaterinil tekkis tahtmine käsi küünarnukini püsiktaimede peenardesse suruda. Olles nähtavasti otsustanud põhjalik olla, läks Vorkosigan ees häärberi risttiiba ja alla tohutusse veinikeldrisse, mis oli täis mitmesuguste Vorkosigani krahvkonna talude toodangut. Nad läksid läbi garaaži alumisel keldrikorrusel. Seal seisis juba tuttav kiiskav soomustatud terramobiil, nurka oli lükatud punane emaileeritud kerglennuk.

„Kas see on teie oma?” küsis Jekaterin elavalt ja nookas kerglennuki poole.

.....