Отрывок из книги
Tänan kõiki inimesi, kes saatsid mulle pikki rõõmsameelseid e-kirju, milles nad kirjeldasid oma lemmiklasteraamatuid − ma soovin, et siin oleks jätkunud ruumi nende kõigi jaoks. Inimese kohta, kelle kujunemisaastate lugemiskogemusi sa tunned, võib öelda päris palju, ja ma olen väga rahul, et näin teadvat mõndagi Puhhi sõpradest Tiigritest ja Darrell Rivers’itest. (Samuti ka murdvaras Billist, väga aplast röövikust ja veel ühest raamatust, mis nüüd on vist kõigis Ühendkuningriigi raamatukogudes põlu all.)
Nagu alati, kuuluvad erilised tänusõnad minu toimetajale Isobel Akenheadile ja tema abile Harriet Bourtonile, kes olid kannatlikud ja julgustavad ning kellel ei tulnud kunagi puudu hiilgavatest ettepanekutest, enamasti Jilly Cooperi kohta; suur tänu ka minu inspireerivale agendile Lizzy Kremerile, kes pani kõik asjad paika nagu Mary Poppins, seejuures palju paremate naljadega. Aitäh tema armsale abilisele Laura Westile, kes luges minu eest Michael Morpurgot.
.....
Hetkeks tundis ta südamepööritust, kartes, et Harvey on mingil viisil ta üles leidnud, aga see pole tema stiil. Tema juba oma käega midagi ei kirjuta, kui saadaval on kullatud plaat. Michelle harutas paela lahti ja leidis seest kena küpsisepaki koos omavalmistatud tänukaardiga; Anna oli ümara käekirjaga lisanud ka oma aadressi ja telefoninumbri ning palve Pongolt tulla järgmisel nädalavahetusel jalutuskäigule, „… kusjuures tõotan, et käitun korralikult.”
Anna oli lisanud endagi poolt sõnumi, paludes Michelle’i sisse astuda raamatukokku, kus ta töötab, et saaks viia ta lõunat sööma ja näidata talle Longhamptoni vaatamisväärsusi. „Lühikese lõunatunniga jõuaks kõik ära teha!” oli ta juurde kirjutanud.
.....
