Eesti ajaloolised kõned
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Maarja Keskpaik. Eesti ajaloolised kõned
Sissejuhatuseks
Avanumbri juhtkiri „Tarto maa rahva Näddali-Leht” 1. märts 1806
Eesti keele lektorikursuse avaloengu sissejuhatav osa. Friedrich Robert Faehlmann. Tartu ülikool, 1842
Pöördumine eesti rahva poole „Perno Postimehe”avanumbris. Johann Voldemar Jannsen. 5. juuni 1857
Kõne I üldlaulupeol. Jakob Hurt. 19. juuni 1869
Eesti rahva valguse-, pimeduse ja koiduaeg. Carl Robert Jakobson. Vanemuise Selts, 6. oktoober 1868
Eesti tütarde haridus. Natalie Johanson-Pärna. Eesti Kirjameeste Selts, 15. november 1882
Noorte püüded. Üksikud mõtted meie oleviku kohta. Noor-Eesti 1905
I
II
III
Ajamärgid. Villem Reiman. 1910
Otsus kõrgemast võimust Eestis. Maanõukogu. 15. november 1917
Iseseisev Eesti rahvariik. 1918
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. 24. veebruar 1918
Korraldus rahva organiseerimiseks vastupanule Nõukogude Venemaa kallaletungi puhul. Ajutine Valitsus. 1. detsember 1918
Kõne Asutavas Kogus seoses Tartu rahulepingu allkirjastamisega Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Jaan Tõnisson. 3. veebruar 1920
Emakaitse naisiseseisvuse eeltingimusena. Alma Ostra-Oinas. 1924
Rahvas ja riigi eelarve. Kodanikku peab kasvatama, talle riigiasjadest ülevaate andma. Minni Kurs-Olesk. 1925
Rahva kõlblised jõuallikad peavad terved olema. Peeter Põld. 1929
Otsustavad päevad. Kes hoiab olukorra lahendamise võtit? 1933. Artur Sirk
Kaitseseisukorra põhjendamine Riigikogus. Konstantin Päts. 15. märts 1934
Nelja endise riigivanema märgukiri Konstantin Pätsile. Juhan Kukk, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson. 3. november 1936
Ajalugu ja praegune silmapilk. Johan Laidoner. Tartumaa rahvus- ja noortepäeval, 6. veebruar 1938
Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua, on Eesti riik. Konstantin Päts. 18. juuni 1940
Deklaratsioon Eesti kuulutamisest Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Riigivolikogu. 21. juuli 1940
Ausus ja õiglus on nüüd meie avaliku elu lipukirjaks. Hjalmar Mäe 1941. Meie rahvas elab siin maal juba üle 2000 aasta
Sõnavõtt ringhäälingus. Jüri Uluots. 7. veebruar 1944
Deklaratsioon eesti rahvale. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1. august 1944
Käskkiri astumisest peaministriks presidendi ülesannetes. August Rei. 9. jaanuar 1945
Kõne XII üldlaulupeol. Nikolai Karotamm. 28. juuni 1947
Eestit ei ole unustatud. Kaarel Robert. Pusta 1954
Subjekt ja objekt. Oskar Loorits. 1957
Eesti „vabariigi”aastapäeva tähistamine ja USA välisministri Dean Ruski läkitus Johannes Kaivule. 23. veebruar 1964
Eesmärk: elusamus. Uku Masing. 1967
Kolmkümmend aastat kurikuulsast Molotovi-Ribbentropi paktist. 24. august 1969
Memorandum Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleele. Eesti Demokraatlik Liikumine ja Eesti Rahvusrinne. 24. oktoober 1972
Sõprade pilguga. Johannes Käbin. 1975
Läkitus kuulajaile kodumaal. Ernst Jaakson. 24. veebruar 1980
Avalik kiri Eesti NSV-st. 40 kiri, 28. oktoober 1980
Kõne Hirvepargi meeleavaldusel. Tiit Madisson. 23. august 1987
Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele. Siim Kallas,Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. 1987
Kõne „Eestimaa laulul” Heinz Valk. 11. september 1988
Pöördumine Eesti Vabariigi kodanike poole. Eesti Kristlik Liit, Eesti Muinsuskaitseselts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 10. märts 1989
Püha eesmärk – Eesti Vabariik. Avaliku elu tegelaste pöördumine. 26. jaanuar 1990
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. 20. august 1991
Kõne Riigikogus seoses eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamisega. Heinrich Mark. 7. oktoober 1992
Enam ei ole võõrvägesid Eesti pinnal. Lennart Meri. 31. august 1994
Nõrk eneseteadvus ning enesekriitika puudumine. Marju Lauristin. 2000
Kaks Eestit. Sotsiaalteadlaste avalik pöördumine. 20.–21. aprill 2001
Kõne lipuheiskamise tseremoonial seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga. Arnold Rüütel. 1. mai 2004
Ilmumisandmed
Fotomaterjal
Отрывок из книги
Hea lugeja! Nagu iga inimese elutee on täis murrangulisi sündmusi, niisamuti on see ühe rahva ja riigi kujunemis- ning arenguloos. Antud kogumiku eesmärk on edasi anda olulisi ideid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest 19. sajandi algusest kuni tänapäevani. Samuti markeerib kogumik olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos: iseseisvuse saavutamine, noore demokraatia areng ning selle kasvuraskused, võõrvõimude okupatsioonid, Eesti iseseisvuse taastamine ja sellele järgenud arengud koos oma eesmärkide, saavutuste ning valukohtadega.
Käesolev raamat hõlmab umbes 200 aastat eesti rahva ajaloost. Kahtlemata on ajaloosündmuste ja neid kajastavate tekstide olulisuse mõtestamine subjektiivne. See ei ole kaugeltki ainuvõimalik nägemus Eesti ajaloost ja sellega seonduvatest tüvitekstidest. Kogumiku koostaja on valikuprintsiibina silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid raamistaksid Eesti ajaloo, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Kuidas ja mil määral – see avastamis- ning tõlgendamisrõõm jäägu lugejale.
.....
taeva müristamisega
kui meri on hüüdmas.
.....