Päkapikk Ingo

Оглавление

Maarja Undusk. Päkapikk Ingo

Väike Ingo suures lapsepõlves

Kirjad aastatest 1991–1998

Kirjad aastatest 2002–2009

Koostaja kaassõna

Isikuregister

Отрывок из книги

Ingo on meie pere päkapikk, sõber läbi terve lapsepõlve. Ei pea vist seletama, kes päkapikud on, kuigi jah, Ingol oli nüansse, mis tutvustamist vajavad. Me vahetasime kirju. Aastaid. Nende aastate jooksul jõudsime perega kolida Pikalt tänavalt Koidula tänavale, ka lõpetasin ma vahepeal lasteaia ja läksin kooli. Kasvasin suuremaks. Ingo muudkui käis. Kui ta kirju nüüd üle loen, meenub mulle kõik väga eredalt ja tekib palav soov temaga jälle rääkida. Muutun nostalgiliseks, hüüan: kuhu läksid, Ingo? Kas aeg neelas meid? Need kirjad toimivad ajamasinana: astu sisse ja ela läinu uuesti läbi. Neid lugedes tuleb mulle kõik meelde, taastub laps olemise tunne.

Suurema osa aastast ma Ingoga muidugi suhelda ei saanud, sest ta tegutses ainult talvel. Ma mõtlesin ta peale tihti, aga kirju me muudel aastaaegadel ei vahetanud. Ingo pidi pikkadest pühadest puhkama. Siis, umbes novembri keskel, hakkasin emale peale käima: „Kas täna võib Ingole kirjutada?” Sageli polnud aeg veel käes ja ema vastas: „Vara-vara. Aga varsti juba võib.” Jälle ja jälle oli liiga vara. Ja siis ühel päeval ütles ema: „Nüüd on Ingo vast lõpuks ärganud. Proovi talle kirjutada.” Sellest hetkest sai elu uue hoo sisse, tundsin jõule lähenevat, mu sõber oli tagasi.

.....

Surelik kirjavahetus surematu päkapikuga, usun, et paremast üks laps unistada ei oskakski. See südamlik kogemus jääb lõpuni verre. Õnneks on elu liiga kiire, lubamaks mul seda pikalt taga nutta. Pealegi - miks peaksin? Ma loodan seda Ingo mütsi tulist jutti oma elus veel kusagil kohata.

Ingel Undusk

.....