Rotipere elupäevad

Оглавление

Madge Alford Bigham. Rotipere elupäevad

Mustu ehmatus

Rottide koosolek

Mustu kodu maal

Lõvi-isand

Mustroti-emanda võõruspidu

Halli kassi tembud

Mustu ja Konna-isand

Mustu Pargi tänaval

Mustu lõksus

Mustu lõbureis

Mustukese muna

Отрывок из книги

Ühe tohutu suure maja katusekambris Pargi tänaval elasid isand ja emand Mustrott oma väikese poja Mustuga. Nad pidasid Mustut toredaimaks poisiks kogu maailmas. Tal oli pehme läikiv kuub, pikk sale saba ning paar lustakaimaid musti silmi, milliseid kunagi nähtud.

Muidugi elutses Pargi tänava katusekambris ka teisi rotte — ma arvan, neid oli seal tublisti üle saja —, emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, tädid ja onud ning tädipojad ja -tütred, peale nende veel vana-vana-vana-vanaisad ja -emad.

.....

Ühel hommikul, kui Mustuke mängis väljas tagaaias küttepuudevirna all, kuulsid äkitselt ta ema ja isa lemmiku kisa ja piiksumist ning siis tuli Mustuke tormates tagatrepi kaudu katusekambrisse. Ja mõelge ometi: pisike tükk ta sabaotsast oli ära hammustatud!

„Sina heldene aeg, kui õudne!“ hüüdis emand Mustrott. „Tükk sinu ilusast sabast! Mis sa väljas tegid, Mustu? Tule siia ja jutusta mulle kõik!“ Mustu kuivatas pisaraid ja ütles: „Ah, ema, mängisin just parajasti puuriida all „hüppamist“, kui järsku nägin minu peale vaatamas kaht imelikku olendit, milliseid ma kunagi varemini ei ole näinud. Üks neist oli inetu ja teine ilus.“

.....