Kaheksa aasta eest poleks mulle pähegi tulnud võimalus valida elukohaks Taani. Masendav kliima, õudne keel, kummalised inimesed… ja ämblikest ma siis veel ei teadnudki. Ent mõni kuu hiljem ma just siia jõudsingi – praktiliselt üleöö, mitte enam esimeses nooruses, illegaalina, konkreetse töökohata. Lisaks sattusin oma ebakindlas staatuses elama Saksamaa-Taani piirile nii lähedale, et piirivalvurite autod ja vormiriietus vilksatasid silme eest mööda mitu korda päevas. Minu Taani ei ole Kopenhaagen, ei ole üliõpilaslinnakud koos metsikute pidudega, ei ole ilmatukuulus Roskilde festival, ei ole lustimine Tivolis, Legolandis või BonBonLandis. Minu Taani on üks pisike nurgake Lõuna-Jüütimaal, mille süda tuksub omas rütmis ja kus kõike vana on rohkem kui uut. Siin on metsikud hobused, ekstsentrilised vanaprouad-härrad, lõputu seltsielu, lossid ja prints Joachim ning loomulikult Jakob oma koleerilise õe Helgaga. Siin olen ma leidnud armastuse selle tusase tuulisevõitu maa, tema rahulike pikatoimeliste inimeste… ja võib-olla iseendagi vastu. (Mae Lender)
Оглавление
Mae Lender. Minu Taani
SISSEJUHATUS
MINNA VÕI MITTE MINNA
MINU TÕDE HOBUSTEST
PIIR MEIE VAHEL
PRINTS JA NIPLAJAD
PRINSESSE BLOKADEN
INIMENE ENNEKÕIKE
ÜHE AASTAGA SEE VEEL EI LÕPE
LOLL, AGA JÄRJEKINDEL
MUTISABAD, VIIS KROONI TÜKK
PÕGENEMINE
METSHALDJAST POLITSEINIKUPROUA
KRAANID KINNI!
AKENDETA MAJAD
SÜNNIPÄEVAL LAUTA
SKAT
KÖÖGIKUNINGAS VÕILEIB
KÜLAKORISTAJA PIHTIMUSED
HUSKE DU MIG?
JÕULUD TAANIS
KASUPOEG
TAANLASTE TRADITSIOONID
TAASKASUTUS
IGAVENE LÄTLANE
KEBAB, FALAFEL, PITA JA PALJU TOREDAID INIMESI
PEIGMEHE LÕHKISED SOKID
NÕIAPÕLETAMINE
HELGOLANDI JÄMEDAD KAJAKAD
RØD GRØD MED FLØDE
KES ELAB TELEVIISORI TAGA?
TEGUS HELGA
KUI VANA ON PIISAVALT VANA?
AUKUDEGA TURVAKOOKON
KUHU KAOVAD MEHED?
KOOLIELU
SÄÄST JA LARISTAMINE
MAGUSVALUS ELU
TRADITSIOONIDE KÜTKEIS
ÕNNETUSTE RISTMIK
ÕNNELIKUD JA USALDAVAD TAANLASED
LÕPPSÕNA
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Ma olen suure osa oma elust elanud tasa ja targu, nii et enne kaalun ja mõtlen, siis lähen ja teen. Midagi muud ma polegi kunagi tahtnud, kui vaid astuda mööda määratud rada. Päris kindel, et kui ma kaheksa aasta eest oleksin oma senisele ettevaatlikkusele truuks jäänud, siis poleks ma saanud kogeda midagi, millest siin raamatus jutustan.
Aastaid tagasi ei tulnud mulle pähegi minna Eestist kaugemale tööle, isegi mitte mõneks kuuks. Kui siis ühel hetkel pakkisin kohvri ja läksin, hakkas sündima asju, mida poleks osanud arvatagi, ning iga järgnev samm üllatas ehk kõige rohkem mind ennast.
.....
Olemine on enam kui trööstitu ja ma ei mõista päris täpselt, mis hoiab mind veel siin ja miks pole ma juba mõnes Eestisse sõitvas bussis. Loodus ümberringi on tasane, lage, hall ja morn. Loomulikult olen ma sellega harjunud, sest ega koduski veebruar teab mis helgeid meeleolusid tekita. Saksamaa põhjaosas on aga taevast tähistav hall ollus pidevalt kuklas tunda.
Mida ilusat ja romantilist võiks siin sigala läheduses olla! Sest just nimelt seakasvatusega siinne talu tegeleb ja tööliste elamu asub sigala vahetus läheduses. Kuni selgub minu tulevik, on see maja ka minu peatuspaik.
