Sitsiilia võlub oma värvide, lõhnade ja maitsetega. Sitsiilia hirmutab oma maffiajuttude, suure tööpuuduse ja kohatise minnalaskmisega. Kui aga panna siinne hea ja halb kaalukausile, siis head on kindlasti tunduvalt rohkem. Ja kui päike särab, meri sillerdab ning kusagilt pisikesest pagaripoest kannab soe tuul sinuni äsja küpsetatud saia magusat lõhna, siis tundub, et kõik halb kaoks nagu hoopiski… Sitsiilia ja selle pealinn Palermo oma muretu elurütmi ja südamlike inimestega võlusid mind nii, et jäingi siia. Minust ei saa kunagi päris sitsiillast, küll aga on kohalikud mõjutused teinud minust parema ja rõõmsameelsema inimese. Mae Merusk
Оглавление
Mae Merusk. Minu Sitsiilia
EESSÕNA
ESIMESED KOKKUPUUTED SITSIILIAGA
ETTEVALMISTUSED ISESEISVAKS ELUKS
KINDLAMEELNE POLITSEIAMETNIK JA OLEMATU EESTI VABARIIK KINDLAMEELNE POLITSEIAMETNIK
PÄKAPIKK, ILUKIRURG JA TÖÖTU MINA
SISSEELAMINE SITSIILIA ELLU
KUIDAS MA AUTOSID VÄLJA ÜÜRISIN
SUUDLEV GIID JA KÕLBMATU KOHV
MEIE KAHE- JA NELJARATTALISED SÕBRAD
SITSIILLASED – KES NAD ON?
SÕBRAD VÕI TUTTAVAD?
MEHED JA NAISED
BACIAMO LE MANI…
TERVES KEHAS TERVE VAIM
JA VÄRAVASSE PALL!
MILLEKS KASUTADA PRÜGIKASTE?
OMAD JA VÕÕRAD
KUIDAS HARJUDA ROHELISE TALVEGA?
SITSIILIA MAITSED
IN VINO VERITAS!
PÜHAD JA PIDUPÄEVAD
HARIDUS JA HARITUS
KAVALPEAD JA MUIDU SULID
EESTLASED SITSIILIAS
LÕPETUSEKS
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Minu kallitele vanematele Evile ja Lembitule
Pärast kooli lõppu tahtsin minna ajakirjandust õppima, aga sellele tõmbas kriipsu peale karm tõsiasi, et 90. aastate Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduskateedri vestluskomisjon leidis mu olevat „poliitiliselt ebakindla” ja käskis ennast aastakese harida ning siis tagasi minna. Seda ma loomulikult ei teinud, läksin õppima kehakultuuri, kus minu poliitiliste vaadetega ei olnud kellelgi asja.
.....
Ja sellist erakordset lõhnade intensiivsust pole ma tundnud kusagil mujal. Vanades kvartalites jalutades tunned iga paari meetri järel midagi uut: kalalõhn vaheldub apelsinilõhnaga, siis tuleb praetud pirukate lõhn ja siis pestud pesu lõhn ja siis prügikast, mis küll ei lõhna, aga annab sellele lõhnade kombinatsioonile vürtsi, ja siis mingi lõhn, mis sulle midagi meenutab. Imelik, et lõhnad ei segune – võid neid kõiki üksteisest eristada. Ehk toob siinne õhk need nii ilmekalt esile?
Kui hiljem jalutame rühmaga Corso Vittorio Emanuele tänavat pidi Garibaldi pargi suunas, et minna vaatama seal kasvavat Euroopa ühte suuremat puud, peatub meie kõrval politseiauto ja politseinik tunneb huvi, kas keegi meist oskab itaalia keelt. Grupp osutab minule. Politseinik manitseb mind turiste hoiatama, et need oma kotte ripakile ei jätaks – siinne rajoon olevat taskuvaraste toimetamispaik. Kuna meid on palju, otsustavad politseinikud aeglaselt sõites rühma pargini eskortida – väga kena nendest! Eesti turistidele jäävad nende kotid alles.
