Moemaja

Оглавление

Maimu Berg. Moemaja

HULL BETTI. PESEMATA AKNAD. SÜDAMETU LEPING

ANNA KARENINA. STAATILINE ELEKTER. KARTULIPÕLD JA SÜLDIPIDU

REISIBÜROO, JUUKSEPIKENDUSED JA UNELMATE ST KITTS

HEA SÖÖGIISU. VANA MORGENSTERNI SALONG. SINDI DRAPP

VÕISAIAD, KASEVESI JA KOOLIREFORM

NÕUKOGUDE MOOD. MOSKVASSE, MOSKVASSE. NARKOMAANIDEST MANNEKEENID

TÕRJUTUD MÄLESTUSED. PARKLAI, KÕVA P- JA K-GA

MOEKUNSTNIKUD. MOEVÄÄRATAJAD. BETTILE ANTAKSE ÕPETUST

BETTI UNENÄOD. VENE VETERANIDE VIHA. PÜÜTIA JA DELFI ORAAKEL

POPULISTID JA PROTESTIJAD. NOMENKLATUUR. RÄNDTOIMETAJA RISTISÕJAS

KUI KÕNNIB MANNEKEEN … PÜHA KOLLEEGIUM

UUS KATSE REISIBÜROO ÜLEMUSENI JÕUDA. BETTI SÕIDAB LÕUNASSE. HAMLETI EMA

FOTOSEANSID. BETTI KUTSUB ESILE ÜLEMUSTE VIHA. MOERALLI KALEVI SPORDIHALLIS

LÄTLASTE ÜLDTEADA HALB MAITSE. LVOVI MOEMAJAS. PESUKARUD EESTI METSADES

SUUR ZAITSEV JA EDEV KUROPATKIN. UNISTUSTE MEES TASU AUSUSE EEST

SILUETI KIRJAKAST. PAKSUD. POSTIPAKI VALGED ROTID. TRAMMIJUHIKS SAAREMAALE

PAKANE PUREB. BETTI HÄDAS HAMLETI PEREKONNAGA

ENELIN. ENELIN! ENELIN!!! VANA KAADER HAKKAB LAHKUMA. NÕIAJAHT

LASTE SILUETT. PAKSUD JA DEMOKRAATIA. PILOTKA MARILINILE

UUED AJAD. PEAMINISTER ANTTILAS. MOSKVAS MÄRATSEVAD LÄTLASED. IMEILUS ENELIN PIHIB

BETTI BAUHAUSIS. TOLLINAINE JA VAHETUSRATTAD. AUGUD BERLIINI MÜÜRIS. PAABULINDUDE ÖINE LEND

HELGI KÄRSA JA BETTI TÜLI ENELINIGA. PACO RABANNE. BETTI LAHKUB MOEMAJAST

INIMKÄTE SOOJUS. LENINID, TšINGIS-KHAAN, HÄRRA KIRILL JA SONIA RYKIEL. JAHTUNUD MÄNGUPÕRGU

BETTI SEIKLUSTE SEEPJAS LÕPP. SEE OLI KA NII …

Отрывок из книги

PEALE BETTI PARKLAI polnud süngevõitu ja kergelt kloorihaisuses ruumis näha ühtki teist külastajat. Sellest hoolimata oli Betti sättinud ennast kõige hämaramasse nurka, nii et õuevalgusest pimestatuna ma teda kohe ei märganudki. Mina oleksin meelsamini akna alla istunud, et tänaval kõndivaid inimesi silmitseda, kuigi seal Kassisaba nukral uulitsal ei kõndinud suurt kedagi. Pealegi olid aknad tolmust hallid, ma ei salli pesemata aknaid. Määrata kohtumine sellisesse tundmatusse urkasse oli muidugi ekstravagantne. Ma küll täpselt enam ei mäletanud, aga kas Betti ei olnud juba vanasti edev ning paras teeskleja.

Betti viipas mulle kõheldes, nagu ei oleks ta kindel, kas mina ikka olen mina, aga seegi oli mäng, ma nägin teda läbi – Bettile meeldis esitada kügelevat ja ebalevat tüüpi. Selliseid tavatsetakse pidada arukateks ja järelemõtlikeks, kes oma väljaütlemisi ei parista, vaid põhjalikult kaalutlevad, ja kellest nende (tegelikult ju teeseldud) abituse tõttu arvatakse end üle olevat, nii et neile ollakse kärmelt valmis abi pakkuma. Minus aga tekitavad kõhklevad inimesed kärsitust, eriti nende vaiksed, sõnu otsivad ja otsekui nutused hääled telefonis. Nad on kuskilt välja õngitsenud su numbri, helistama on küll vaprad, aga siis habisevad närviliselt, et kas ikka Maimu Berg kuuleb ja kas ikka on aega rääkida ja mul on üks mure või pikem jutt. Alustaks siis sellest, et esitleks ennast. Tõsi, mõnikord ütleb selline helistaja kiiresti: „Olen mmmõmm-kõmm-km,“ ja lisab siis: „Teie mind muidugi ei tunne ...“ Kui ta oma nime selgelt välja ütleks, võib-olla siis tunneksin ka. Jah, ma tean, et mõjun arrogantsena, kui mulle helistavaid tundmatuid inimesi niimoodi halvustan, aga teadku nad, et iga telefonihelin teeb mind närviliseks, ma ütleksin, et isegi hirmutab, minu hääl võib „jaa“ vastates küll enesekindlana mõjuda, aga tegelikult olen tundmatut numbrit ekraanil nähes pinges – kes seal on, mis ta tahab? Meeldivaid üllatusi juhtub ju väga harva.

.....

Betti Parklai ettepanek tundus mulle peaaegu sama kohatu. Pealegi, oli see Betti mis ta oli, aga kirjutada ta mõistis ikka ise ka natuke, oli aastaid Siluetis moekirjeldusi treinud – need ei nõudnud küll teab mis vaimset pingutust, aga mõningast sõnaseadmist ehk siiski. Lisaks oli ta ajakirjanduses mitmel teemal arvamuslugudes virisenud ja vist isegi ilukirjandusega kätt proovinud. Ja Hamleti eestlasest ema – sellega oli ta endale koguni natuke nimegi teinud.

Seda kõike ma siis Parklaile ka seletasin, aga tema ütles, et tahaks ikka professionaaliga, liidu liikmega koostöös oma meenutused kirja panna, ning ta loodab, et mina võtaksin vormistamise enda peale, et ta muidugi maksab mulle ka, isegi siis, kui peab raamatu oma kulu ja kirjadega välja andma. Silmitsesin Bettit murelikult, kui ta mulle õhinal seletas, kuidas meie koostöö tema arust välja võiks näha, ja üha enam süvenes minus kahtlus, et too naisterahvas oli kõvasti nihkes, jumal teab, võib-olla lausa ohtlik. Nagu kiuste ei tulnud kohvikusse ühtki inimest ja räpasevõitu tüsedapoolne baaridaam oli samuti tagumisse ruumi loivanud ning tolmuse pudelitepatarei riiulis valveta jätnud, ju ta tundis ja usaldas Bettit, küllap oli ujedat teesklev Betti Parklai siin omainimene.

.....