Оглавление
Mairi Laurik. Mina olen surm
Uus linn, uus kool ja uus elu
Põhimõtteliselt küll, jah.”
Ja teisi põhjusi polegi?”
Kaks lusikatäit suhkrut
Tagasi Viljandis
Öine linn
Sünnipäev
Mingit pidu ei ole
Koorilaager
Koolivaheaeg
Põlvini mudas
Koolivaheajalt tagasi
Vabatahtlike päev
Esimene lumi
Pähklisiirup
Südamelt ära
Ma suudlesin Surma
Jäise supluse ball
Väikesed silmad näevad
Tagasi Viljandis
Doktor Surm
Me leppisime kokku
Kirjutatud reeglid
Valus meeldetuletus
Ü le piiri
Ajalehekuulsus
Sina oled Surm!
Siin on mingid tüübid
Vihikujoonistused
Toetuda kõiges ja kõigega
Jäta mulle alati otsustamisvõimalus!
Отрывок из книги
„Mina olen Surm.” Roomet tõstis käe paberilt ja vaatas lauset. Ei! Sel moel ei saanud ta end uues koolis tutvustada. Väide oli küll tõene, kuid ühtlasi tekitanuks taas probleeme, millest tark inimene eemale hoidis. Kiiresti sodis Roomet sõnad maha, joonistas tekkinud värviläraka alla ühe surfari ja ohkas. Uus linn, uus kool ja uus elu. Kell oli seal maal, et tuli teele asuda.
Karge sügisõhk hingas Roometile näkku ja krae vahele, kui ta majauksest väljus ja kooli poole kõndis. Võrreldes Tallinna või Tartuga polnud Viljandi ju suur linn, kuid kodusest Lihulast siiski kordi suurem ja lärmakam. Inimesi oli siinsetel tänavatel enam kui kümme korda rohkem ning igaühe õla kohal nirises liivakell, mis vaikselt ja halastamatult tühjemaks voolas. Aeg ei peatunud kellegi jaoks, midagi tagasi keerata ei saanud ning ühel päeval kohtas iga inimene paratamatult hetke, mil viimane kübe läbi kella vajus. Nende hetkede jaoks oli sündinud Roomet. Lisaks temale liikus maailmas tõenäoliselt veel teisigi, keda Surmaks kutsuti, kuid siiani polnud Roomet neist ühtegi kohanud.
.....
„Kas sa ikka tead, et ema annab mulle raha, et ma saaksin ise endale süüa teha?” uuris Roomet ja kühveldas uue kahvlitäie kana lõugade vahele.
„Ja sa tahad öelda, et tänapäeva teismelistel pole rahaga muud teha kui süüa osta?” turtsatas Salme naerda.
.....
