Meeleparanduseta

Оглавление

Mait Vaik. Meeleparanduseta

Kadedus

Nepali haigus. Grafomaaniline elevandindus

Külaline

Rootsis

Must relv

Ammoonium. Mudlumi samanimelise novelli ainetel raamatust „Tõsine inimene“

Meeleparanduseta

Tarks

Отрывок из книги

Paljust, millest ma siin kirjutan, et olen neile mõelnud hiljem, siis selle „hiljema“ all pean silmas ikka jutustuse praegust lõppu, seda lugeja lõppu, mis ei ole ju veel tegelikult sugugi lõppenud, vaid kestab. Seniks, kuni me veel elus oleme. Aga praeguses, selles tänases hakkasin oma mõtteid sõnadesse panema, tundsin korraga vajadust püüda jõuda selgusele, ja kõik, mis oli enne vastuvõetav ka lihtsalt aimuna ja kuskil hõljuvate eelduste ja järeldustena, mõistsin, et mu tunnetus on mind petnud, korduvalt, ja et ma üha vähem inimesest aru saan. Tegelikult võibolla üldse elust. Vähemalt selles, mis puudutab mind ennast, kuigi ikka võrrelduna kellegi teisega. Vaevalt see enam midagi muudab, kuigi ma ei ole selleski veendunud. Ärge olge kärsitud, nagu on kirjutatud, ja nii vähe, kui me sellest soovitusest ja lubadusest õppust võtame…

Me kuulusime mõlemad koondisesse, mina kompleks- ja tema vabaujujana, võrreldamatud (juba alguses), tema oli Eesti tipp, meister, rekordiomanik ja mina hulpisin kuskil paremate puudumisel. Vanamoodsa nimega Andres, oli ta tulnud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esikümnesse ja loodeti tõesti, et võib ka medalile tulla, ei tea, kas treener uskus, aga igal juhul mängis seda kaasa, arvan (ja see on taas küsimus, milles ma nüüd kahtlema olen hakanud), et teadis küll, et rohkemaks pole ta suuteline, kuigi teeb vist siiani nägu, et kui pingutanuks, siis kindlasti… Et treener siis mängis seda mängu kaasa (arvan nüüd), esiteks, et alaliidust ja sponsoritelt toetust saada, ja siis, kui midagi välja ei tulnud, siis vabandas (aga mitte ka väga), et inimeses polnud lihtsalt sisu, seda tippsportlasele nii möödapääsmatut püsivust. Olen selleski kahtlema hakanud… Võibolla ikkagi oli ja meie hinnangud, et kui palju ta toona tööd tegi ja kui andekas oli, need põhinesid siiski rohkem isiklikul, sellel, et ta inimesena ei olnud kuigi meeldiv või haaratav…

.....

Aastad läksid ja selgus, et ikkagi oligi tõsi, pidigi jooma, kuulsin seda siit ja sealt ja mitte enam meediast, kuniks kohtusime… See oli tõesti pilt, mida ei oleks isegi unes osanud näha. Olgu öeldud, et ei tundnud teda koguni ära. Siilisoengu asemel sorakil juuksed ja üleüldine räpasus ehmatasid juba iseenesest. Lisaks sügav paistetus ja kogu oleku tipuks istus ta mu sõbra pool kahe alaealisega, mingite tattidega, kes talle vist välja tegid, ja nagu ma aru sain, siis mitte ainult sellel päeval, vaid hulkus nendega juba pikemalt. Jõnglastega, kes ei olnud võibolla isegi veel täisealised, kuid märksa paremas seisus kui nende juht ja õpetaja. Tähendab kindlasti mitte kodutud või kuskilt hoolekandeasutusest vehkat teinud. Nagu ma selle tunni jooksul suutsin selgusele saada. Muretsedes rohkem korteri peremehe, teise sõbra pärast, kes mind kohale helistas, oli nad kuskilt üles korjanud ja ise sügavas tsüklis. Et need nokad tal kodus miskit jama ei korraldaks. Kurat neist aru sai, kes nad üldse olid. Ma siis pukseerisin seltskonna välja, selle plaaniga sõber mind kutsuski, üritades ennast minu saabumiseni kuidagi ärkvel hoida. Oli neid alguses lahkesti palunud, endise staarsportlase ära tundnud ja korraga pildi selgemaks lüües kahtlema hakanud. Et kas ta ikka tahab ja peab neid võõrustama.

See ei tundunud mitte lihtsalt inimese allakäik, aga kuidagi võigas, nende tattide pärast… Et kas tal tõesti ühtegi endavanust kambajõmmi ei olegi…

.....