Suvemaja

Оглавление

Marcia Willett. Suvemaja

ESIMENE OSA

Esimene peatükk

Teine peatükk

Kolmas peatükk

Neljas peatükk

Viies peatükk

Kuues peatükk

Seitsmes peatükk

Kaheksas peatükk

Üheksas peatükk

Kümnes peatükk

Üheteistkümnes peatükk

Kaheteistkümnes peatükk

Kolmeteistkümnes peatükk

Neljateistkümnes peatükk

Viieteistkümnes peatükk

Kuueteistkümnes peatükk

Seitsmeteistkümnes peatükk

Kaheksateistkümnes peatükk

Üheksateistkümnes peatükk

Kahekümnes peatükk

Kahekümne esimene peatükk

Kahekümne teine peatükk

TEINE OSA

Kahekümne kolmas peatükk

Kahekümne neljas peatükk

Kahekümne viies peatükk

Kahekümne kuues peatükk

Kahekümne seitsmes peatükk

Kahekümne kaheksas peatükk

Kahekümne üheksas peatükk

Kolmekümnes peatükk

Kolmekümne esimene peatükk

Kolmekümne teine peatükk

Kolmekümne kolmas peatükk

Kolmekümne neljas peatükk

Kolmekümne viies peatükk

Kolmekümne kuues peatükk

Kolmekümne seitsmes peatükk

Kolmekümne kaheksas peatükk

Autorist

Отрывок из книги

Imogen sellest ei hoolinud, teda oli õnnistatud õnneliku ja enesekindla loomuga, nii et Mattil oli peaaegu võimatu ennast tähtsamana tunda. Imogen raputas lihtsalt rõõmsalt pead, olles täiesti rahul sellega, et Matt on ainus, kes teab. Imogen ei hoolinud ka karbist. Väikesed aarded, mida Matt tohtis – ema järelevalve all – asetada selle meeldivalt lõhnavasse sisemusse, olid liiga õrnad tüdruku tillukeste kohmakate sõrmede jaoks: täiuslik teokarp, habras tulipunane leht, särav veatu kastanimuna.

„Kas paneme need karpi, emme?” hüüdis Matt, jooksis nende kingitustega ema juurde ja jälgis siis, kuidas viidi läbi väike tseremoonia: karp võeti riiulist, otsiti välja võti ja pisteti kuldsesse lukku, avati kaas. Matt kummardus innukalt karpi vaatama, et näha seal tuttavaid asju. Kui Matti käed olid puhtad, lubati tal lahti voltida vanaema väike siidtaskurätt, mida hoiti pehmes tikitud ja lavendli järele lõhnavas seemisnahast ümbrises, võtta välja kiri, mille isa oli saatnud Mattile kaugest Afganistanist, ja vaadata fotot, mis oli saabunud koos kirjaga. Kui ema oli kirja talle ette lugenud, tundis Matt ennast uhke ja tugevana – isa käskis tal hea poiss olla ning ema ja väikese õe eest hoolitseda, ning siis vaatasid nad fotot: isa naeratas neile, seistes kusagil kuivas, tolmuses ja viljatus kohas. Suurim nauding oli mängida puust nikerdatud ja värvitud kassiga, mis käis nagu matrjoška kaheks pooleks lahti ja mille sees oli teine, väiksem kass, ja selle sees järgmine kass kuni viimase vaimustava üllatuse, tillukese hiireni. Kõigil kassidel oli paheliselt ulakas ilme ja isegi hiir näis oma saatusega rahul olevat, tema maalitud vurrud keerdusid reipalt ja ta tegi silma.

.....

Kell oli juba peaaegu kaheksa, kui Matt A39 pealt ära Allerfordi keeras ja mööda pikka kitsast külateed Bossingtoni suundus. Kui ta üle kitsukese Alleri oja sõitis ja sissesõidutee otsas üle veiseid takistava sõrestiku logistas, nägi ta kõrgel üleval künka otsas Mäemaja tulesid.

„Lottie helistas, et Matt jõudis kohale,” teatas Im elutoa uksele ilmudes. „Mul on hea meel, et ma Mattile helistasin. Ma ausalt öelda ei uskunud, et ta istubki autosse ja hakkab kohe sõitma. Matt haub liiga palju oma mõtteid. Vaheldus tuleb talle ainult kasuks. Lottie ütles, et Matt näeb väga hea välja. Venetia jääb sinna õhtust sööma. Oh, ma nii tahaks ka seal olla, aga sina?”

.....